Reuter/EPL

Venemaa president Boriss Jeltsin astus eile esmakordselt vaenlase laagrisse, autasustades parlamendi alamkoja ehk Riigiduuma kommunistist spiikerit bolshevike revolutsiooni 80. aastapäeva eel ja leppimise märgiks medaliga.

Riigiduuma esimesest kokkutulekust saadik 1993. aastal polnud Jeltsin kordagi seal käinud. Justkui sümboolselt homse "leppimise päevaks" nimetatud Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva eel astus ta aga oma vastaste hulka, autasustades kommunistist duumaspiikerit Gennadi Seleznjovi tema 50. sünnipäeva puhul medaliga. Tavapäraselt annab president selliseid aumärke Kremlis.

"See oli soe jutuajamine," ütles üsna mõõdukaks kommunistiks peetav Seleznjov pärast Jeltsiniga kohtumist. Mitmed vaatlejad on pidanud just Seleznjovi teeneks läinudkuise poliitilise kriisi lahendamist, milles Jeltsin ähvardas valitsusele umbusaldust avaldada püüdnud duuma laiali saata ja uued valimised korraldada.

Jeltsini sümboolne lepituszhest oli ilmselgelt ajastatud kommunistide rahustamiseks enne tänast tähtpäeva, mida tõenäoliselt üle kogu Venemaa tähistatakse meeleavalduste ja rongkäikudega, mis asjatundjate hinnangul jäävad aga ilmselt suhteliselt rahulikeks ja varasemate aastatega võrreldes vähearvukaiks.

Kommunistide liider Gennadi Zjuganov kiitis Jeltsini sammu. "Näib, et inimesed presidendi struktuurides on hakanud mõistma, et dialoogile pole alternatiivi - ainsaks alternatiiviks on tohutu lõhenemine ja sõda," väitis Zjuganov, kes peaks täna juhtima 1917. aasta revolutsioonile pühendatud rongkäiku Moskvas.

Zjuganov avaldas aga siiski oma uskumust, et kommunism lõpuks Venemaal ikkagi võidab. "Rahvas palub mul demokraatia tagasi tuua. Me aga ei tee mitte ainult seda, vaid toome tagasi ka nõukogude võimu, kõige kõrgema demokraatiavormi maailmas," kuulutas Zjuganov.

Kommunistid kontrollivad küll Riigiduumat, kuid ei suuda mõjutada Vene valitsuse kurssi. Jeltsini kindlameelsust näitab analüütikute hinnangul asjaolu, et vaid kaks päeva pärast punaseid meeleavaldusi lahkub ta Venemaalt visiidile Hiinasse.