Punkaritel Seewaldis pidzhaamapidu
Seewaldi ehk Tallinna psühhoneuroloogiahaigla klubi uksel jagasid eile valgetes kitlites mehed igale tulijale sinised haiglasussid ja pudeli odekolonni Kolmekordne. Parimad saavad lisaks eelnimetatule ka helikonservi Troinoi, kus mängivad vokaal-instrumentaal-ansamblid Päratrust, Turist ja Singer-Vinger.
Väike koosviibimine tõotab kujuneda meeldejäävaks. "Oli aeg, mil tumedad massid jõid Kasevee nimelist näovett ja ürrasid oma vanu tavandilaule. Ses pimedas orjuses tulid kokku ärksad teomehed ja asutasid satiiriga relvastatud vastupanuliikumise Päratrust," seisab kutsel.
Haigla kinnise poole pealt on peole lubatud seitse pidzhaamas ja habetunud lõuaga meest – kunstiakadeemia õppejõud Jaak Arro, Smilersi "dekoratiivkitarrist" Veljo Vingissaar, sisearhitekt Erik Olle, rauataguja Udo Vool, Roald Jürlau, Avo Ulvik ja mõistagi Hardi Volmer. Neid püüavad ohjes hoida valgetes kitlites kummikinnaste ja karate-kootidega varustatud sanitarid. Neli meest, kes veel plaadil kaasa teevad, puuduvad, kuid põhjusega.
"Ega üht bändi teisest jäigalt eraldada ei saagi, see kõik on üks ajalooline areng," teatab Volmer kui küsida, kust lõpeb Päratrusti aegade hämusse jääv algus ja kust algab mainstream lavad vallutanud Singer Vinger.
Laual kõrguvad mäed värskelt avatud konservidega Turisti eine, milles kahvlid sees püsti seisavad, ja Ekstra viinapudelid. Leiba ja morssi on ka. Laval mängivad kaks vuntsidega meest eesti popmuusikat. Keegi kahtlustab, et tegu on kollektiiviga Veljed. Järge ootab odekolonnipudeli kujuline tort Troinoi.
Keset saali kepsutab nagu tavaliselt värskete lilledega ehitud rokitaat Riho Baumann oma lahutamatu suupilliga. Punkarid, kes Päratrusti loomise aegu veel püsti laua alt läbi käisid, püsivad vaguralt seina ääres. Pino, Juur ja Kivirähk on eraldunud baariruumi ja võtavad seal viina.
"Kus Päratrusti pidudel alles kakeldi, nii et veri oli ninast väljas," ütleb üks teadja. "Aga kus Päratrusti vastu oli alles usaldus, trust tähendabki usaldust," lisab teine. "Nõukogude ajal olid kõik kohad truste täis," sõnab Volmer.
Tegijad kutsutakse publiku ette. Läheb filmide näitamiseks."Kassett, plaat ja videokassett olid kolmikpakina plaanitud, paraku jäi videokasset ära, sest Päratrusti vanade filmide digitaliseerimisest jäi nii nelikümmend krooni puudu," ütleb Volmer hiljem nukralt.
Nii vaadataksegi vanu filmijuppe ilma orginaalhelita, mida Volmer lubab pärast peale mängida. Sünnipäevalised tunnevad ära Villu Tamme, kes pole üldse muutunud.
"Jah, publik on nagu praegugi," lisab Volmer heldinud vaadates vana filmilinti, millel kaadrid sellest, kuidas kusagil laululava all hulk pioneeriohtu lapsukesi ringi hüppab. 21 aastat pole lapsemäng.
21aastat punki
Päratrust (1979-1983) loodud kunstiinstituudi juures. Tehti punkteatrit, filme ning korraldati pidusid, tegijad Hardi Volmer ja Veljo Vingissaar.
Turist (1983-1985) liidrid Hardi Volmer ja Roald Jürlau, (lood Massikommunikatsioon, Ära jahtu, Kasevete aeg, Kodusõda jt), ansamblist kasvas välja Vanemõde.
Singer-Vinger (1986...) tulid juurde uued liikmed Mihkel Raud, Rein Joasoo ja Madis Lepasoo, keda asendasid peagi Elmu Värk ja Avo Ulvik (lood Sängselgsilm, Ei midagi erilist, Mina pean sambat tantsida saama jt)
