R2 kestmine võib kahtluse alla sattuda
Nädalavahetusel ilmus meediasse teade, et rahvusringhäälingu nõukogu hakkab sügisel arutama Raadio 2 tulevikku. Rahvusringhäälingu nõukogu juht Agu Uudelepp nõustus eile ütlema vaid nii palju, et Raadio 2 küsimus tuleb mõnede nõukogu liikmete soovil sügisel tõepoolest arutusele. Vandenõuteooriat, et kõne alla võiks tulla ka jaama sulgemine või müümine, Uudelepp ei kinnitanud ega välistanud. Tema sõnul käsitleb nõukogu teemat tõenäoliselt kas augustis või septembris.
Nõukogu liige Igor Gräzin märkis aga, et teiste riiklike kanalitega võrreldes vajab Raadio 2 olemasolu õigustamist. „ETV pakub sotsiaalpoliitilist uudisteprogrammi, ETV2 on rahvuslik mälu, Vikerraadio on rahvuslik raadioprogramm, Raadio 4 on rahvuslik venekeelne programm,” selgitas Gräzin. Vajalikuks peab ta ka Klassikaraadiot, kust kuuleb rahvuslike heliloojate loomingut. „Kui need eelnenud on leib, siis Raadio 2 on vahukoor kirssidega,” leidis Gräzin. Tema sõnul on vajadus noortele orienteeritud ja intellektuaalselt nõudlikuma raadio järele olemas, ent pole selge, kas Raadio 2 seda funktsiooni täita suudab. „Samas on seal ka väga häid asju, näiteks „Rahva oma kaitse” on Eesti üks tippsaateid,” lisas ta.
Praegu kehtiva arengukava kohaselt on Raadio 2 sihtrühmaks 15–29-aastased inimesed, kellele pakutakse tempokat ja vaheldusrikast, sportlikku ja tervet eluhoiakut propageerivat üldhuvitavat programmi. Jutusaadete osakaal peaks moodustama 40% ning need peavad sisaldama noortepärast vaatenurka, kandma positiivseid väärtusi, esitama alternatiivseid ja põnevaid mõttekäike ning tooma eetrisse „sihtgrupile olulisi” saatejuhte ja -külalisi. ERR-i majandusaasta aruanne ütleb lisaks, et Raadio 2 programm pöörab tähelepanu popkultuuri arendamisele ja on partneriks Eesti muusikatööstusele.
Aastatel 1993–2004 tegutses Raadio 2 meelelahutusliku jaamana. Kui mullu oli jaama kuulajate arv vaid 130 000, siis 1997. aasta suvel, internetiajastu tuleku eel kuulas seda üle 640 000 inimese. Veel 2004. aastal oli jaama kuulajate arv veerand miljonit. Järgmise aasta alguses toimunud reformiga muudeti aga Raadio 2 formaati „tõsisemaks” ja loobuti koos teiste rahvusringhäälingu jaamadega reklaamist.
Muusika meelitab
„2000-ndate keskel, kui toimus Raadio 2 ümberkujundamine, oli eesmärk luua kanal, kus noortele sobiva muusika vahel oleks ka üldharivaid saateid, nii kultuurilisi kui ka poliitilisi,” meenutab Allik, kes kuulus ringhäälingunõukogusse ka tollase reformi ajal. Muusikat nähti tema sõnul kui vahendit, mis meelitaks tõsiseid saateid kuulama.
„Mul puudub kahjuks igasugune ülevaade, kuivõrd on see õnnestunud, sest mina ise muidugi Raadio 2 kuulaja ei ole,” lisas Allik. „Ma ei usu, et ringhäälingunõukogu liikmed üldse väga aktiivselt Raadio 2 kuulaks. On tõesti tehtud pealiskaudseid etteheiteid, et ta ei erine kommertsraadiotest, mis temaga konkureerivad. Aga see vajaks analüüsi.”KommentaarLiis Lemsalu: Raadio 2 on suur väärtus
Vanuselise tasakaalu mõttes palus Eesti Päevaleht kommentaari ka raadiojaama sihtrühma kuuluvalt lauljalt Liis Lemsalult. Lemsalu sõnul vääriks Raadio 2 säilitamist seetõttu, et jaam pakub tavapärasest erinevat muusikavalikut. „Ma ise väga palju raadiot ei kuula, aga inimesele, kes alles muusikat avastab, on Raadio 2 suur väärtus,” kommenteeris Lemsalu. „Kuna saatejuhtidel on erinev maitse, kuuleb sealt väga palju huvitavat muusikat, mitte ainult massidele mõeldud toodangut nagu kommertsjaamades.”
