Eks ikka peamiselt viimane. Raamatu põhiteema ei ole tehnoloogia, vaid infoajastu inimese eetika ja tema motiivid. Häkkerluse tuumaks ei ole ühe tehnoloogia vastuseadmine teisele. Pigem on selleks väljakutsuvalt sõltumatu arusaam inimelu väärtustest. See küsimärgistab töö ja raha teiste väärtuste allutajana ja seab kõrgeimaks inimese vaimuvabaduse, nimetatagu seda siis mängulustiks või loomingulisuseks.

Häkkerlus on huvitav selle poolest, et kuigi häkkerite kogukond kujutab endast praegu justnagu utoopiasaarekest, on häkkerlikud põhihoiakud põhimõt-teliselt üle kantavad igasugusele inimtegevusele.

Häkkerieetika eeldab loominguliste saavutuste vaba jagamist, mis on põhimõtteliselt teistsugune hoiak kui on omane tootmissaladust hoidvale firmale.

Kas häkkimine on vastupanu, hobi, kuritegevus või midagi muud?

Kurjategijaid nimetatakse kräkkeriteks. Häkkerlus on inimese vaba eneseväljendus, elu-stiil, mille iseärasus on selles, et ollakse pühendunud huvitavale tegevusele, mille nimeks on looming, näiteks arvuti, tarkvara või võrgu arendamine.

Kindlasti on häkkeritele omane kirglik armastus selle vastu, mida nad teevad ja loovad, kuid see ei ole hobi asjaarmastajalikkuse mõttes. Tänu häkkerite algatustele ja koostööle sündinud personaalarvuti, operatsiooni-süsteem Linux ja internet kätkevad endas sügavat professionaalsust. Kui siin on tegemist vastupanuga Süsteemile või Matrixile, siis on see ilmselt kaasnähtus, mitte omaette eesmärk. Laiemalt võttes peitub häkkerite eetikas kriitika inimese taandamisele näiteks arvutiks, elu mõõtmisele ja seletamisele turuga.

Kui kodus ise arvutis olete?

Kuidas saaks kirjandusega tegelev inimene tänapäeval läbi ilma, et valdaks tekstitöötlust? Aga võõras pole ka küljendamine ja kujundamine. Kirjatöö kõrvalt leian võimalusi ka muuks. Olen ju peale ajakirjatoimetuste ja kirjastuste ikkagi töötanud ka kahes disaini- ja reklaamifirmas.