Noor eestlanna Kadri Raud on 1980. aastate lõpus koos emaga Prantsusmaale välja rännanud, kuid hakkab pärast vanaema surma üha rohkem huvi tundma oma Eestisse jäänud suguvõsa mineviku vastu. Kadri päeviku sissekannetega vahelduvad raamatus kirjad, mille on vanaemale saatnud tema Siberisse küüditatud sõbratar Liisi. Kaks jutustajahäält segunevad, põimuvad ja kajastavad teineteist, andes tulemuseks perekonnaloo täis draamat ja siseheitlusi, värvikaid tegelasi, poeetilisi kirjeldusi ja mõrumaigulist huumorit.
