RAAMATUKATKEND: Imre Kaas „Jäägrimässu anatoomia“
Teos avab Eesti kaitsejõudude rajamise tagamaid, paljastab Pullapääle loodud jäägerkompanii seosed allilmaga ning jälgib samm-sammult sündmusi, mis lõppesid tulevahetusega Tallinnas Pärnu maantee viaduktil, kus jäägriliider Asso Kommer tulistas teda vahistama tulnud politseinikke.
Raamatu autor Imre Kaas (snd 1983) on töötanud reporterina Pärnu Postimehes ja toimetajana Raadio Pärnus. 2003. aastast töötab ta telejaamas Kanal 2. Aastail 2006–2013 juhtis Imre Kaas kriminaaluudiste saadet „Krimi”. Varem on autori sulest ilmunud parvlaev Estonia katastroofi käsitlev raamat „Raske tee tõeni” (2003).
„Jäägrimässu anatoomia“
Imre Kaas
440 lk, Pegasus
Relv Kommeri ülikonnataskus
Hüljatud Pullapää eest leidnud Rebas ja Lorents võtsid ühendust kaitsejõudude peastaabiga ja sealt soovitati kiiremas korras sõita Paldiskisse. Teel sinna liitusid Rebase ja Lorentsiga Tallinnast kohale sõitnud kaitseministeeriumi töötajad Olev Raidla ja Avo Saluste. Viimasel oli kaasas videokaamera, millega ta järgnenud sündmused jäädvustas.
Hain Rebas: Paldiskis leidsime jäägrid ruttu, nimelt peatänaval täies lahinguvarustuses edasi-tagasi lonkides, seljakotid seljas, relvad õlal. Vist oodati kallaletungi. Paludes vahipostilt kohtumist ülemustega, tuli majast välja Asso Kommer, tumedas tsiviilülikonnas, valge krae ja lipsuga, aga märkimisväärselt raske vasakupoolse pintsakutaskuga. Hiljem lähenes ka jäägrite ametlik ülem Mosin. Kombeka härrasmehena pistis ta enne meie jutuajamist oma topeltpidemega Kalašnikovi autosse.
Peeter Lorents: Paldiskis oli kollakas viiekorruseline ehitis.Plats. Seal lähedal oli kool. Platsil seisid inimesed. Kommer oli tumeda ülikonnaga, valge särk. Aga ülikonnahõlm oli viltu, sest midagi rasket oli ühes taskus. Oli näha, et ta pole harjunud ülikonda ja lipsu kandma. Seal oli näha valitsusest inimesi, näiteks Jüri Tikk. Ka meediategelasi liikus ringi.Heiki Arike oli seal, ka Rein Helme oli julgenud kohale tulla.Platsil oli terav õhkkond ja mäletan, et just Tikusse suhtusid jäägrid eriti vaenulikult.
Vaidlused Paldiski väeosa värava juures olid selleks ajaks lõppenud ning Parek ja Kert väeosast lahkunud. Rebas koos kaaskonnaga paluti sööklasse, kus neile pakuti vorstivõileiba. Vaidlused ja kõnelused jätkusidki söögilaua taga. Teravaid sõnu lendas riigikaitsekomisjoni esimehe Rein Helme ja Asso Kommeri vahel. Läheduses viibisid veel kapten Jüri Tikk, kes oli peaministri nõunik sõjalistes küsimustes (hiljem tegeles Paldiski linna ülevõtmise ja tuumareaktorilikvideerimisega), ja siseministeeriumi asekantsler Heiki Arike. Kommer kinnitas, et selline ühine võileibade söömine võis tõesti olla, aga ta ei mäleta enam, mida seal täpselt räägiti. Mõneti võib sellest ka aru saada, sest see oli Kommeri elus üks kiiremaid nädalaid üldse, kus ta pendeldas süstikuna Paldiski, Pullapää ja Tallinna vahel, otsides toetust ja kinnitusi kunagi antud lubadustele.
Peeter Lorents: Mina ja minu mõttekaaslased parlamendis (sõltumata oma erakondlikust kuuluvusest) püüdsime teha kõik, et esimesed sammud, mida üks või teine osapool astuda võib, ei eskaleeruks ega viiks sellise kriisini nagu oli Põhja-Iirimaal, Baskimaal, Jugoslaavias või Kaukaasias. Mulle tundus, et nende meestega ei peaks rääkima üleolevalt ja teravas toonis ning ei tohiks neisse suhtuda nagu koolipoistesse.Palusin jäägritelt luba, kas tohin nende inimestega rääkida. See luba anti. Mul ei olnud mingit kaasaskõndijat, läksin juhuslikesse tubadesse. Koputasin, rääkisin juhuslikult valitud inimestega. Jäägrid jätsid iseseisva, selge mõtlemise ja selge arusaamaga inimeste mulje, kel oli üks põhitoon helisemas: nad tahtsid olla professionaalsed sõdurid ja teenida selles ametis elatist.
Tol ajal ja üsna kaua hiljemgi polnud mul, nagu paljudel teistelgi, mingit infot jäägrite seotusest kuritegude kordasaatmisega, välja arvatud juhtum, mille käigus olevat Asso Kommer kusagil baaris üht mafioosot jalga tulistanud. Seega jäi üle tegutseda ainsa mõistliku arusaama järgi: jõuda kõigepealt selgusele hetkeks kujunenud t e g e l i k k u s e s , mitte arvamustes, kellegi isiklikes sümpaatiates, antipaatiates, vihas, sõpruses või muus sellises.
Johannes Kert: Kui Kommer oleks olnud nõus relvi ära andma, oleksime saanud kohe ülevõtukomisjoni Paldiskisse kutsuda. Ma ei võtnud komisjoni kohe kaasa vaid seetõttu, et allumatut kompaniid mitte ärritada. Relvade äraandmisest keeldumist põhjendas Kommer sellega, et nende väeosa on ainuke, kes suudab ja soovib Eestit kaitsta. See ei ole täpne formuleering, aga mõte oli umbes selline.
Peeter Lorents: Jäägreid oli umbes 80 meest. Ja nagu hiljem, juba Pullapääl oleku ajal selgus, oli neil mitmel pool Eestimaal märkimisväärne reserv ja toetajaskond. Kui sealt oleks midagi lahti läinud, oleks see võinud viia ootamatute tagajärgedeni. Jäägerkompanii ei olnud tavaline väeosa. Esimene erisus oli juba see, et ta koosnes vabatahtlikest. Teiseks arvan, et nad olid riigikaitse küsimustega väga fanaatiliselt ametis. Lugesid ja uurisid asjakohast kirjandust, püüdsid luua Eesti oludele parimat lahendust. Tegid kõike seda tõsimeeli ja ausate kavatsustega.
Hain Rebas: Meie Paldiskist äramineku eel ulatas Kommer mulle isiklikult kätte 27. juuli üleskutse, mis kandis Kommeri, Mosina ja Kõdari allkirja.
Jäägrite üleskutse Eesti rahvale
Rebase kirjeldatud dokument andis kriisile veel sügavama tasandi. Nimelt tegi jäägerkompanii juhtkond järjekordse avalduse, et luuakse täiesti uus üksus – Eestimaa vabatahtlik jäägerkompanii. Selles ühelehelises üleskutses oodati kõiki Eesti kodanikke üksusega ühinema ja appi võeti isegi jumalasõna.
Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii juhtkond otsustab:
1. Lühikese ajaga on selgunud, et sisuline koostöö Eesti Vabariigi Kaitsejõudude juhtkonnaga on võimatu.
2. Luua endise Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii isikkoosseisu baasil Eestimaa Vabatahtlik Jäägerkompanii.
3. Kutsume kõiki Eesti Vabariigi julgeolekust ja euroopalikust mõtlemisest lähtuva kaitsesüsteemi loomisest huvitatud Eesti kodanikke meiega ühinema!
4. Jäägrid, mitte sattuda paanikasse; säilitada rahu ja meelekindlus, tegutseda
vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele! Jumal ja eesti rahvas on meiega!
Eesti Vabatahtlike Jäägerkompanii ülem kapten A. Kommer
Ülema asetäitja major J. Mosin
Staabiülem kapten J. Kõdar
27. juuli 1993. a.
See dokument koostati 27. juuli hommikul Tallinnas ja see oli põhjuseks, miks Asso Kommerit hommikul väeosas polnud. Dokumendi sünnile aitas kaasa parlamendiliige Tiit Made. Ilmselt pidas Made „sündmuste arenemise” all silmas just seda avaldust, kui soovitas Lorentsil ja Rebasel Pullapäält Paldiskisse sõita. Nimetatud avaldus sündis huvitaval kombel samal hommikul, kui Lagle Parek käis Paldiskis jäägritelt uurimas, ega nad laialisaatmise peale relvastatud mässu tõsta. Võib-olla andis avalduse koostamiseks tõuke just Pareki külaskäik?
