Paar kuud tagasi astusid minu juurde Päevalehe raamatukirjastajad ja teatasid, et nad tahavad romaaniklassika sarja lisada veel kakskümmend raamatut. Mulle see mõte ei meeldinud, sest olin kord sarja ostjatele lubanud, et tuleb kokku 50 raamatut ja siis on lõpp.

Püüdsin vastu vaielda. Pakkusin, et lõpetame selle sarja ja alustame uut. Meil on üks huvitav idee juba ammu oma järge ootamas. Aga nende argumendid olid tugevad.

“Kui teeme kokku 70 raamatut, siis on see Eesti kõigi aegade üks võimsamaid sarjasid,” ütles üks. Kõlas uhkelt küll.

“Meil on mõned erakordselt head autorid ja raamatud välja pakkuda,” lausus teine. Vaatasin. Olidki. Salman Rushdie, Doris Lessing, “Tuulest viidud”, “Sˇaakali päev”, “Schindleri nimekiri”.

“Kui need raamatud ka sarja lisame, siis on tõesti olemas terviklik ja erakordne ülevaade romaani kui zˇanri kujunemisest,” kinnitas kolmas. Raske tõesti vastu vaielda.

Samal ajal näitas ka lugejate tagasiside ja tehtud küsitlus, et inimesed on endiselt huvitatud headest raamatutest. Seda tõendab ka sarja tiraazˇ – umbes 12 000 raamatut iga nädal. Nii ma siis pidingi endale ütlema, et tuleb isiklik piinlikkustunne kõrvale jätta. Ütlesin küll, et sari lõpeb 50 raamatuga, aga selgub, et eksisin. Tegelikult tuleb 70. Pluss boonusraamat eriti nõudlikule kirjandushuvilisele. Selles on Jüri Talveti ja Peeter Oleski kommentaarid kõikide sarjas ilmunud raamatute kirjandus- ja ajaloolise konteksti kohta.

Raamatutest sündis maja

Kui otsus tehtud, läks kibekiireks tööks, et valida uute raamatute kaanefotod, teha valmis raamatuid tutvustav brosˇüür, kujundada reklaamid ja leppida trükikoja, transpordifirma, kaupluste ja postifirmadega kokku kõik ärilised ja tehnilised asjaolud.

Nende tegevuste käigus jõudsime mõtteni, et seda suurt sarja võiks sümboliseerida raamatutest maja – raamatukodu. Selleks, et niisugust maja pildistada, oli see tarvis valmis ehitada. Sisekujundaja Kärt Kukkur ja Päevalehe raamatukirjastuse toimetaja Kätlin Kaldmaa selle ka meisterdasid. Alla vineer ja peale raamatud. Fotograaf tegi foto, kujundaja puhastas foto taustadetailidest ning reklaamfoto oligi valmis. Kuid sellega raamatukodu lugu ei lõppenud.

Raamatumaja toodi fotostuudiost Päevalehe toimetusse ja pandi uuesti kokku. Kui korraks seda artiklitki kirjutades silmad üle ekraani tõstan, siis seal ta on. Kohvilaua peal ja natuke üle meetri kõrge. Ning ootamatult atraktiivne. Täna näitas seda oma noortele külalistele kunstitoimetaja Ants Juske, üleeile arutas selle juures midagi Päevalehe peatoimetaja asetäitja Rain Kooli oma pojaga.

Raamatumaja on valmis. Varsti raamatusari ka.

Eesti Päevalehe raamatusari

Viimased 20 raamatut:

•• 51. Doris Lessing “Kuldne märkmeraamat”

•• 52. Alexandre Dumas “Kolm musketäri”

•• 53. Arkadi ja Boriss Strugatski ““Hukkunud Alpinisti” hotell”

•• 54. Gustave Flaubert “Tundekasvatus”

•• 55. Michael Cunningham “Tunnid”

•• 56. Vladimir Nabokov “Kutse tapalavale”

•• 57. Anne Rice “Intervjuu vampiiriga”

•• 58. Salman Rushdie “Mauri viimne ohe”

•• 59. Graham Greene “Meie mees

Havannas”

•• 60. Thomas Hardy

“D’Urberville’ide Tess”

•• 61. John Fowles

“Liblikapüüdja”

•• 62. Frederick Forsyth

“Sˇaakali päev”

•• 63. Peter Høeg “Preili

Smilla lumetaju”

•• 64. Philip Roth “Portnoy tõbi”

•• 65. Herbert George Wells

“Nähtamatu”

•• 66. Margaret Mitchell

“Tuulest viidud”

•• 67. Nathaniel Hawthorne

“Tulipunane kirjatäht”

•• 68. Pierre Boulle

“Ahvide planeet”

•• 69. James Fenimore Cooper

“Viimane mohikaanlane”

•• 70. Thomas Keneally

“Schindleri nimekiri”