Raamatureklaamid

Eduard VildeLivia Viitol
384 lk, Tänapäev
 
Eesti ühe tunnustatuma Vilde-uurija Livia Viitoli põhjalik käsitlus Eesti ühe värvikama elulooga kirjanikust. Selle monograafia eesmärk on lisada Karl Mihkla (1972) ja Villem Alttoa (1973) käsitluste kõrvale ajakohasem ja tabudevabam pilk Eduard Vilde eluteele ja loomingule. „Meil pole olnud palju sellise ürgse jutustamisandega kirjanikke, kellelt pudeneb lugusid nagu käisest, keda rahvas armastab, kuid kes produktiivsusest hoolimata suutnud enamasti hoida ka head kirjanduslikku taset ...” märgib kirjandusteadlane Jaanus Vaiksoo.Mees nagu saksofonEnn Vetemaa, Jaak Urmet
212 lk, Tänapäev

Siinses raamatus teeb kirjanik Enn Vetemaa (1936) tagasivaate oma elule ja kohatud inimestele. Peale kirjanikutöö on ta tegelenud heliloominguga ning töötanud televisioonis ja filmimaailmas. Mõned ametipostid ja muud asjaolud on tal lasknud lähedalt näha Eesti NSV riigijuhtide toimetusi. On vaja ära märkida, et Vetemaa ei ole mitte ainult paljude romaanide autor ja luuletaja, vaid ka näitekirjanik ja stsenarist. Ta on näiteks kirjutanud, koos Sulev Nõmmikuga, stsenaariumi filmidele „Mehed ei nuta” ja „Siin me oleme!”. Kohatud inimeste hulka, kellest tuleb ses raamatus juttu, kuuluvad teiste seas Valdo Pant, Hardi Tiidus, Juhan Smuul, Ülo Vinter, Eugen Kapp, Ervin Abel ja Johannes Käbin. Vetemaa jutustab huvitavalt ja köitvalt, ja mis eriti tähtis, tema meenutused on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Oli aeg, milline oli, kunagi pole olnud, et kuidagi polnud!Klounidest: diktaator ja kunstnikNorman Manea
Tõlkinud Riina Jesmin
88 lk, Loomingu Raamatukogu nr 16/17

Eksiilis elava rumeenia kirjaniku (snd 1941) kolm esseed intellektuaali saatusest ja valikutest totalitaarses ühiskonnas. Essee Mircea Eliade sidemetest äärmusparempoolse ideoloogiaga vallandas ilmudes ägeda poleemika Rumeenias ning äratas vastakaid arvamusi ka läänes, selle järelkajasid on kuulda veel tänapäevalgi. Tee viib järveniHelga Pärli-Sillaots
144 lk,
Eesti Raamat

Noor, edukast lauljannakarjäärist unistav Hele Karste saabub koos eaka abikaasaga vaiksesse alevikku suvitama. Kohtudes seal aga oma kooliaja sümpaatiaga, kes kandideerib kohaliku kiriku pastori kohale, elab naine mõne lühikese päeva jooksul läbi tundetulva ja jõuab endas uuele selgusele. Varalahkunud andeka naiskirjaniku Helga Pärli-Sillaotsa (1912–1939) romaan „Tee viib järveni” ilmus esmatrükis 1940. a ja on nüüdseks muutunud bibliofiilseks harulduseks. Sari „Eesti romaanivara”.Turu prohvetKoostanud Stanislav Sirel
96 lk, Rakvere Nelipüha
Kogudus

Raamat tutvustab esimese Eesti Vabariigi ajal tegutsenud prohvet Karl Reitsi (1885–1941) elu läbi tolleaegsete inimeste mälestuste. Käesolev väljaanne sisaldab prohveti ennustusi ja hoiatusi eesti rahvale, mis läksid sõna-sõnalt täide möödunud sõja päevil. Prohvet K. Reitsi lugu on tunnistuseks sellest, et Kõigekõrgema käes on kõik rahvad ja nende saatused.
Illustreeritud rohkete ajalooliste fotodega. Ilmunud sarjas „Eesti prohvetite elulood”.Sammu võrra maasHenning Mankell
Tõlkinud Maarja Laur
464 lk, Varrak

Kolm noort saavad jaaniõhtul kokku looduskaitseala kõrvalisel metsalagendikul, et suveöös oma salajast rollimängu mängida. Ühe puu taga varjab end aga keegi, kes teeb nende peole kohutava lõpu. Ystadi politseijaoskonnas valitseb suvine vaikus. Ootamatult leitakse üks politseinik tapetuna ja ainsaks niidiotsaks on foto noortest ajaloolises riietuses ja parukates. Kriminaalpolitseinik Kurt Wallander peab esimest korda elus tuhnima oma töökaaslase eraelu saladustes ning ta näeb asju, mida ta poleks iial osanud ette kujutada.Erich Kõlar: kuulake ennast muusikasseKoostanud Jaak Viller
423 lk, Eesti Teatriliit

„Vanemuise” kui muusikateatri säilimisele, hootisele õitsengule ja siiani püsivale vaatajahuvile on tugeva baasi rajanud sellega tõsiselt ja ennastületavalt tegutsenud n-ö sõjajärgne põlvkond kauase muusikajuhi Erich Kõlari eestvedamisel.Selle teose kaks peamist ja ja võrdselt olulist uurimisobjekti on „Vanemuise” muusikapoole saavutused ja mured ning pikka aega muusikajuhi ja dirigendi kohustusi täitnud Erich Kõlar.