Raamatusari „Eesti mälu” – poolsada pilku Eesti pooleteiselesajale aastale
1. Jaan Kross (1920–2007)
„Kallid kaasteelised” 20.3.2010
Ühe armastatuma eesti kirjaniku mälestused. President Lennart Meri on öelnud: „Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga.”
2. August Rei (1886–1963)
„Mälestusi tormiselt teelt” 27.3.2010
August Rei oli Eesti iseseisvuse eest võitleja, üks vaba Eesti riigi ülesehitajaid ja selle järjepidevuse kandjaid paguluses.
3. Anna Haava (1864–1957)
„Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest” 3.4.2010
Ühe kõigi aegade silmapaistvama eesti lüüriku peenetundelise koega raamat, mis annab elava pildi meie esiemade ja esiisade aegsest külast ja kultuurimiljööst.
4. Arnold Hinnom (1895–1989)
„Suur heitlus” 10.4.2010
Arnold Hinnom sai laiemalt tuntuks kui Vabadussõja-aegse soomusrongide divisjoni ülema abi. Enne seda oli ta aidanud luua Kaitseliitu.
5. Artur Rinne (1910–1984)
„Kui ma olin väiksekene”, „Laulud ja aastad” ja „Ja kägu kukub raal…” 17.4.2010
Artur Rinne on olnud üks populaarsemaid eesti lauljaid. Teda saatis eestiaegne taust ning Nõukogude vangilaagris ellujäänu ja sealt pääsenu salapära.
6. Oskar Rütli (1871–1949)
„Mälestusi” 24.4.2010
Oskar Rütli oli tuntud majandus- ja seltskonnategelane, kes tegutses Eesti elu eesliinil ja lävis oluliste isikutega, kuid hoidis end ise tagaplaanile.
7. Mari Möldre (1890–1974)
„Eesriie avaneb” 1.5.2010
Eelkõige lava-Tootsina ja endakirjutatud estraadisketšidega „Joosep Tootsi vested” rahva mällu jäänud Möldre on tabavalt ja muhedalt jäädvustanud peale omaenda elukäigu ka olulise peatüki meie teatriloost.
8. Johan Pitka (1872–1944 või 1945)
„Minu mälestused” 8.5.2010
1917. aastal Eesti rahvuslike väeosade ja Tallinna omakaitse organiseerijaid, aasta hiljem Eesti Kaitseliidu loojaid. Vabadussõjas oli ta esimese soomusrongiga Narva rindel ning 1919–1920 aseadmiralina merejõudude ja sõjalaevastiku juhataja.
9. Heinrich Rosenthal (1846–1916)
„Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel” 15.5.2010
Rosenthali mälestused on elav kirjeldus eesti rahvuslikule ärkamisajale eelnenud aastaist, eriti püüdlustest ja ettevõtmistest, milles raamatu autor kaasa lõi.
10. Andres Tarand (snd 1940)
„Kiri ei põle ära” 22.5.2010
Mälestuste aluseks on Tarandi 1980. aasta päevikumärkmed, mis räägivad „40 kirjast” ja sellele järgnenud sündmustest, kajastades tollaseid sündmusi just vahetu tolleaegse pilguga.
11. Artur Adson (1889–1977)
„Neli veskit”, „Väikelinna moosekant”, „Ise idas – silmad läänes. Mälestusi 1905. a revolutsiooni ja Esimese maailmasõja vaheaastaist” 29.5.2010
Artur Adson tuli eesti kirjandusse võrumurdeliste luuletustega ja oli aktiivselt tegev Siuru ja Tarapita kirjanikeühingus. Aastast 1944 elas koos abikaasa Marie Underiga pagulasena Rootsis. Adson suri 5. jaanuaril 1977 ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
12. Mari Raamot (1872–1966)
„Minu mälestused” 5.6.2010
Mari Raamot oli seltskonnategelane, kodundusõpetaja ja Eesti naisriigikaitse alusepanija. Tema mälestused on ühed vähestest silmapaistvate eesti naistegelaste memuaaridest ja hõlmavad aega 19. sajandi lõpu Viljandimaast kuni 1960. aastate alguseni, mil ta elas pagulasena USA-s.
13. Aleksei Bellegarde (1861–1942)
„Minu mälestused Eestimaa kubernerina” 12.6.2010
Mälestustes räägib Bellegarde oma tegevusest Eestimaa kubermangu haldajana, taustaks Venemaal kääriv revolutsiooniliikumine, Vene-Jaapani sõda ja eestluse esiletõus.
14. Paul Pinna (1884–1949)
„Minu eluteater ja teatrielu” 19.6.2010
Raamat ilmub uustrükina, millele on lisatud suures osas Pinna päevikutel põhinev avameelne kirjeldus elust Nõukogude tagalas, nõnda et seda võib nimetada Paul Pinna mälestuste täielikuks väljaandeks.
15. Karl Ast Rumor (1886–1971)
„Aegade sadestus” 26.6.2010
Ast Rumori mälestustes avanevad andeka kirjaniku sule kaudu lapsepõlve- ja algkooliaastad ning tema järjest tormilisemaid tuure koguv tsaaririigivastane tegevus aastail 1903–1906 sotsiaaldemokraadist poliitikuna. Tema mälestused ilmusid esimest korda Rootsis.
16. August Kitzberg (1855–1927)
„Ühe vana „tuuletallaja” noorpõlve mälestused” 3.7.2010
Meie kirjandusklassiku, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzbergi suurepärane mälestusteraamat „Ühe vana „tuuletallaja” noorpõlve mälestused” räägib põhiliselt Lõuna-Mulgimaa ja Läti elust 1850. aastaist sajandivahetuseni.
17. William Tomingas (1895–1978)
„Mälestused” 10.7.2010
Sõjaväelane, tööstur ja ajakirjanik William Tomingas oli sõjalaeva Lennuk nooremohvitser, määrati Eesti Vabariigi Londoni saatkonna mereväeatašeeks, oli ametis välisministeeriumi ja Tartu rahudelegatsiooni sekretärina.
18. Marta Lepp (1883–1940)
„1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus” 17.7.2010
Marta Lepp oli kirjanik, seltskonnategelane, õpetaja ja hilisem taarausuline, kuid 20. sajandi alul esmajoones kirglik sotsiaaldemokraat. Ülikoolis käis ta Peterburis, tööelu alustas Moskvas, Tallinna jõudis parasjagu 1905. aastal.
19. Dagmar Normet (1921–2008)
„Avanevad uksed”, „…ainult võti taskus” 24.07.2010
Kirjaniku ja õpetaja Dagmar Normeti ausad ja värske pilguga kirjutatud mälestused „Avanevad uksed” ja „…ainult võti taskus” ilmuvad nüüd ühiste kaante vahel. Kolmas köide, mis oleks käsitlenud aega pärast 1945. aastat, jäi autoril kirjutamata.
20. Gustav Ränk
(1902–1998)
„Sest ümmargusest
maailmast” ja „Laiemasse maailma” 31.7.2010
Gustav Ränk oli 1943–1944 Eesti Rahva Muuseumi direktor, kellel oli juhtiv osa Eesti kultuurivara päästmisel hävitava sõja jalust. Mälestusteraamatud on kirja pandud Rootsis, kus need esmakordselt avaldati.
21. Hindrek Meri
(1934-2009)
„Tagasivaateid veerevast vagunist” 7.8.2010
Ladusa kirjutajasulega kirja pandud ülevaade oma pere keerulisest saatusest ja 40 aasta pikkusest teenistusest nii Nõukogude ajal kui ka taastatud Eesti Vabariigis. Hindrek Meri oli Eesti Vabariigi riigikontrolör, majandustegelane ja riigiametnik.
22. Aleksander Warma (1890–1970)
„Diplomaadi kroonika” 14.8.2010
Raamat käsitleb pingutusi, mida tehti Eesti saatuseaastatel – Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest 1939. aasta augustis kuni Soome separaatrahuni 1944. aasta sügisel – meie omariikluse säilitamiseks ja tagasivõitmiseks.
23. Johan Kõpp (1874–1970)
„Mälestuste radadel” 21.8.2010
Kõpp kuulus nende oluliste isikute hulka, kes mõjutasid alates 19. sajandi viimasest kümnendist ligi 50 aasta jooksul Eesti elu, panid aluse meie omariiklusele ja pidid nägema ka selle hävingut. Kõpp oli Eesti luteri kiriku juht ja Tartu ülikooli rektor, usuteadlane ja ajaloolane.
24. Oskar Luts (1887–1953)
„Ladina köök”,
„Kuningakübar”
28.8.2010
Venemaa, millest pajatab kirjanik Oskar Luts, on kui maailmamerre vajunud manner. Seepärast võib noorem põlvkond seda memuaaride köidet lugeda kui muinasjuttu tõestisündinud asjust. Luts oli 20. sajandi algul, enne päriselt kirjaniku kutsele pühendumist, apteegitööl Narvas, Tallinnas, Peterburis ja Tartus.
25. Erika Nivanka (1909–1988)
„Soome lahe kahel kaldal” 4.9.2010
Erika Nivanka oli aktiivne üliõpilaskonnategelane ja Üliõpilaslehe toimetaja, Riigi Ringhäälingu esimene naissoost diktor, riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna ja üldosakonna sekretär, ühtlasi kodumajanduse instituudi lektor.
26. Karl August Hindrey (1875–1947)
„Minu elukroonika” 11.9.2010
Hindrey oli üks Eesti rahvusväeosade asutajaid Tartus ja Vabadussõja-aegne sõjakirjasaatja, aastail 1904– 1928 vaheldumisi Tartus Postimehe ja Tallinnas Päevalehe toimetuse liige. Muu hulgas on ta pannud aluse eesti koomiksile.
27. Ferdinand Kull (1884–1957)
„Mässumehi ja boheemlasi” ja „Esimesi Eesti diplomaate” 18.9.2010
Eesti Vabariigi välisministeeriumi esimese ja väga koloriitse ametniku Ferdinand Kulli „Esimesi Eesti diplomaate” tekitas mõnes asjaosalises esimest korda avalikkuse ette jõudvate seikade tõttu suurt ärevust.
28. Elfriede Lender (1882–1974)
„Minu lastele”
25.9.2010
Omanimelise gümnaasiumi asutaja ja direktori Elfriede Lenderi mälestused räägivad Tallinnast eestlaste jõulise esiletõusu ajal, millele autor oma abikaasa, esimese eestlasest Tallinna linnapea Voldemar Lenderi kaudu väga lähedal seisis.
29. Karl Ipsberg (1870–1943)
„Ühe sirge mehe elukäik” 2.10.2010
Mitmekülgne insener ja minister Ipsberg oli Eesti tehnika seltsi asutajaid ning juhatas selle juures kursuseid, mis rajasid tee Tallinna tehnikumi ja Tallinna tehnikaülikooli asutamiseks.
30. Henrik Visnapuu (1890–1951)
„Päike ja jõgi”
9.10.2010
Ühe suurema eesti poeedi Henrik Visnapuu mälestuste sündmused algavad noorusmaalt ning jõuavad vaimsete otsingute kirjelduse ja Siuru kevade ning esimese Saksa okupatsiooni kaudu Vabadussõjani.
31. Elmar Tambek (1897–1991)
„Tõus ja mõõn”
16.10.2010
Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülema Tambeki mälestuste esimene köide on presidendile lähedal seisnud autori enda sõnul „peamiselt ajast, mida mõned nimetavad vaikivaks, teised aga produktiivse töö ajastuks Eestis”.
32. Tamara Miljutina (1911–2004)
„Inimesed minu elus” 23.10.2010
See on punavõimu hakklihamasinast eluga pääsenud sõjaeelse Eesti vene haritlase väga elavalt ja huvitavalt kirja pandud lugu, milles ta räägib meie ja oma rahvuskaaslaste elust Eestis.
33. Eduard Ole (1898–1995)
„Suurel maanteel”
30.10.2010
„Eduard Ole on oma loominguteel olnud vitaalne, kiiresti vaimustuv, kiiresti tüdinevgi, ikka midagi uut pakkuv, uusi radu otsiv,” on öelnud Ervin Pütsep. Sama võib öelda ka suure maalikunstniku mälestusteraamatu kohta.
34. Hindrik Prants (1858–1932)
„Minu elukäik”
6.11.2010
Veendunud rahvuslasena on ajakirjanik ja harrastusajaloolane Prants pannud kirja lause, mille pärast teda hulluks arvati: „Küll kord aeg tuleb, kus Vene kotkal pole Eestis enam midagi ütlemist!”
35. Lauri Vahtre (snd 1960)
„Meenutusi kadunud
maailmast”
13.11.2010
Paljud selles raamatus esile astuvad noored kujundasid mõni aasta hiljem otsustavalt Eesti uue rahvusliku ärkamise aja palet ning pühendusid Eesti iseseisvuse taastamisele ja edendamisele.
36. Daniel Palgi (1899–1988)
„Murduvas maailmas” 20.11.2010
Kirjandusteadlase Daniel Palgi aastaid 1917–1940 hõlmavad mälestused said ilmuda alles vabas Eestis ning on kirja pandud justkui väljaspool ümbritsevat Nõukogude süsteemi.
37. Kaarel Robert Pusta (1883–1964)
„Kehra metsast maailma”, „Saadiku päevik I” ja
„Kirjad kinnisest majast” 27.11.2010
Eesti üks teenekamaid diplomaate ja välispoliitika kujundajaid K. R. Pusta oli Eesti Vabariigi diplomaatilises teenistuses peaaegu 50 aastat. Oli 1903– 1904 vangis revolutsioonilise tegevuse pärast, tollest ajast pärinevad esimesed ülestähendused.
38. Eduard von Stackelberg (1867–1943)
„Ühe baltlase võitlustee” 4.12.2010
Von Stackelberg oli üks Balti Konstitutsioonilise Erakonna juhte ja juhtis 1905. aastal asutatud väga mõjuvõimsat Eestimaa saksa ühingut.
39. Elmar Salumaa (1908–1996)
„Tiib pandud aastaile õlale” 11.12.2010
Salumaa mälestused algavad lapsepõlvega ja jõuavad 1960. aastatesse. Üks mõjukamaid eesti teolooge on kirjutanud oma elust ning ühtaegu Eesti luteri kiriku ja usuteaduse ajaloost.
40. Käbi Laretei (snd 1922)
„Peotäis mulda, lapike maad” 18.12.2010
Pianisti ja kirjaniku Käbi Laretei üks peateoseid, viimistletud ja poeetilises stiilis perekonnalugu, mis on kirjutatud enese leidmiseks pärast ema ja isa surma. Autor meenutab Rootsist vaadates oma lapsepõlve, kunagi Nõmmel, Moskvas ja Kaunases elatud aega.
41. Arno Raag (1904–1985)
„Kõuepilvede saatel”,
„Saatuslikus kolmnurgas”
ja „Läbi varemete”
25.12.2010
Elupõline ajakirjanik Raag, kelle elu lõppes paguluses USA-s, on elu ja inimesi kõigis neis teostes hinnanud vaba ja iseseisva Eesti vaatenurgast.
42. Friedebert Tuglas (1886–1971)
„Noorusmälestused”,
„Esimene välisreis”
1.1.2011
Meie rahvuskultuuri suurkuju kirjanik Tuglas oli üks kirjandusrühmituste Noor-Eesti, Siuru ja Tarapita rajajaid ning ajakirjade Odamees, Ilo, Tarapita ja Looming toimetaja.
43. Elias Kasak (1895-1985)
„Mälestusi”
8.1.2011
Kolonel Elias Kasaku „Mälestusi I–VII” on seni jäänud vaid käsikirjaks. Avaldame sellest aastaid 1939–1950 hõlmava osa. See on üksikasjalik ja kaasakiskuv jutustus Kasaku seiklusrikkast elust noil murranguaastail.
44. Anton Jürgenstein (1861–1933)
„Minu mälestused”
15.1.2011
Ajakirjanik, literaat ja poliitikategelane Jürgenstein esitab ladusas jutustuses isikliku elu sündmuste raamis rikkalikku materjali oma kaasaja kohta kuni esimese Saksa okupatsioonini.
45. Carl Mothander (1886–1965)
„Rootsi kuninga valge laev” 22.1.2011
Esmakordselt eesti keeles ilmuv Rootsi ajakirjaniku Mothanderi mälestusteraamat esitab värvikalt, mahlakalt, detailselt ja põnevalt loo rannarootslaste Saksa okupatsiooni ajal Rootsi üleviimisest ja seda saatnud intriigidest.
46. Edgar-Johan Kuusik (1888–1974)
„Mälestusi ja mõtisklusi” 29.1.2011
Üks tuntumaid eesti arhitekte, ruumi- ja mööblikujundajaid Kuusik on kirjutanud tõelise haritlase ülevaate oma elust läbi eri ajastute ning teda ümbritsenud oludest ja inimestest.
47. Eduard von Dellingshausen (1863–1939)
„Kodumaa teenistuses” 5.2.2011
Eestimaa rüütelkonna viimase peamehe Dellingshauseni faktitihe tagasivaade aastaile 1863– 1918 kirjeldab põhiosas baltisaksa kaasmaalaskonna püüdlusi seista vastu venestamisele.
48. Ernst Jaakson (1905–1998)
„Eestile”
12.2.2011
Jaakson jäi pärast Teist maailmasõda USA-s diplomaadina ametisse ja hoidis läbi Nõukogude okupatsiooni aja Eesti Vabariigi järjepidevust, olles Eesti Vabariigi New Yorgi peakonsul saadiku ülesannetes.
49. Arnold Susi (1896–1968)
„Võõrsil vastu tahtmist” 19.2.2011
Võimas ja eepilise haardega kajastus Nõukogude terrorisüsteemi ühest kõige halastamatumast küljest. Vandeadvokaadi ja haridusministri Arnold Susiga koos käis seda vaevateed Eesti Vabariigi peaministri asetäitja Otto Tief.
50. Mälestuste võistluse võitja
26.2.2011
Eesti Päevaleht ja ajakiri Akadeemia kuulutavad välja mälestuste võistluse Eesti elust viimasel poolsajandil kuni tänapäevani. Käsikirjad palume tuua või saata Akadeemia toimetusse aadressil Ülikooli 21, Tartu (postiaadress: Akadeemia, Postimaja, pk 80, Tartu 51002, e-post: akadeemia@akad.ee). Juurde lisada autori nimi, aadress, telefon ja e-posti aadress. Käsikirjade laekumise tähtaeg on mihklipäev, 29. september 2010 ja tulemused kuulutatakse välja mardipäeval, 10. novembril 2010.
Sarja tellimine
•• Esimene raamat on Päevalehe ostjale tasuta. Raamatuid müüakse koos Eesti Päevalehega ja iga 79-kroonine raamat on müügil vaid nädal aega. Kõiki raamatuid saab 11. aprillini ka tellida. Seda saavad teha nii Eesti Päevalehe kui ka Akadeemia tellijad — telefonil 680 4444 või raamatud@epl.ee.
