Raamatuturg 2011 – revolutsiooni asemel metamorfoosi oodates
Kui küsida, mida uut uus aasta kirjastajate jaoks kaasa toob, tuleb mitmele neist esimesena meelde euro. Muutus nõuab kohanemist ja muudab tarbija kitsiks, kurdavad eriti väikekirjastajad. Tammerraamatu juht Tiina Tammer ennustab, et raamatuturul tuleb ettevaatlikult tegutsemise aasta. „Praegu hoiavad kõik eurosid kindlalt peos ja ei tihka neid kergekäeliselt välja anda,” kinnitab kirjastuse Atlex tegevjuht Anu Stolovitš, kelle arvates võib harjumine kesta pool aastat.
See muudab jõulubuumi-järgse „tusameele talve” raamatumüügi mõttes veelgi kõledamaks ajaks. „Kirjastajad muutuvad veelgi ratsionaalsemaks ja valivad üha enam, mida kirjastada,” leiab Menu kirjastuse juht Janari Lage. „Tiraažid vähenevad veelgi, uute raamatute hinnad lähevad kallimaks ja samas lähevad üha uuemad raamatud suurtesse allahindlustesse.”
Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter ennustab, et tuleb viimasele ajale tüüpiline aasta. „Keskpärane algus, seejärel natuke parem kevad, kehvem suvi ning suur sügise ja talve ootamine,” kirjeldab Vahter väljakujunenud müügimustrit.
Varraku peatoimetaja Krista Kaer märgib, et kui mujal maailmas on majandussurutise ajal lohutust vajavad tarbijad hakanud rohkem ilukirjandust lugema, siis Eestis annaks põhjust rõõmustada juba seegi, kui langus peatuks.
Digimuutus tulekul
„Masu on küll läbi, aga mitte raamatumüügis,” lisab väikekirjastuse Argo juht Andres Adamson, kes ei välista, et kriis võis ostukäitumist raamatute puhul pöördumatult muuta. „Mitmeid raamatuid hoiame juba pikemat aega kinni.”
Üheks uueks tuuleks, mis 2011. aastal revolutsiooni veel ei tekita, ent mis järjest enam turul osalejate tähelepanu tõmbab, on teadagi eestikeelsed e-raamatud, mida Eesti digiraamatute keskus detsembri lõpus levitama asus.
Esimese kümne päevaga laadisid kliendid e-raamatuid alla ligi tuhandel korral, mida ette-võte peab alguse kohta heaks tulemuseks. E-lugeri soetamine tähendab küll ühekordset väljaminekut, ent tulevikus kokkuhoidu: näiteks Sofi Oksase „Puhastus” on digiraamatuna ligi 100 krooni odavam. Kui müügikogused suurenevad ja digiraamatu 20-protsendine käibemaks peaks kunagi võrdsustuma paberraamatu 9 protsendiga, on oodata edasist hinnalangust.
Vahter leiab, et kuigi e-raamatust räägitakse tänavu palju, pole olulist müüki siiski ette näha. Kaer näeb nende potentsiaali eeskätt eesti kirjanduse ja värskete tõlgete nišis. Samal ajal osutavad kirjastajad, et paljud põhimõttelised küsimused, näiteks e-raamatute tõlkeõigused, on ka laias maailmas veel lõpuni vaidlemata.
Adamson ennustab, et tahvelarvutite läbimurre on seisu lõplikult digiraamatu kasuks kallutanud. „E-raamat pole iseenesest ju ka kirjastaja jaoks midagi halba, vastupidi, kuid muudab täielikult turustus- ja müügipoolt. Tuleb kohaneda, tegeleda raamatute sisu asemel vormiliste ja tehniliste küsimustega.”
Nagu osutab digiraamatukeskuse juht Margus Küppar, pakub e-raamat šansse just väike- ja omakirjastustele. Juba on tulemas esimesed teosed, mis paberraamatuna üldse ei ilmugi. „Just ilmus Jaano Martin Otsa „Kutsar ja kurtisaan”, mille andis välja autor ise,” sõnab Küppar. Tema teada on mitmele kirjastusele pakutud käsikirju, mida poleks väikese tiraaži tõttu paberraamatuna mõistlik avaldada, aga e-raamatuna avaldamist võiks kaaluda küll.
Mida oodata lugejalt? Mitmest vastusest koorub välja ootus, et lugeja hakkaks viimaks ometi ihkama kvaliteetset kirjandust. „Nagu teada, kirjastavad Eestis kõik pea kõike, vahel nii sisu kui kujunduse tasemele tähelepanu pööramata,” torkab Tammer.
Krista Kaer loodab, et „artiklimõõtu elulugude” erakordne populaarsus hakkab ehk mööda saama. „Mitteilukirjanduse osas on Eesti lugejad kindlasti just meie oma autoreid eelistama hakanud,” lisab Kaer. „Võib-olla ilmub järgmine rahvusvaheline menuraamat, aga milline see on ja kust see tuleb, seda ei tea praegu veel keegi. Üldiselt on hakatud aina rohkem hindama mahukaid teoseid, milles jutustatakse lugu, millele on lugejatel võimalik kaasa elada.”
Vahter ennustab, et pärast Stieg Larssoni teoste menu tabab Eesti poode rootsi põnevike uputus, ent samasugust edu pole neil oodata. „Tõlgitud ilukirjanduse avaldamine väheneb veelgi ja müügitabeleid vaadates imestatakse endiselt edasi, et mis kuramuse imeasjad need seal õieti on,” märgib Vahter.
Valik tänavu ilmuvaid teoseid
Varrak
•• Erkki Tuomioja „Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus”, Kustas Kikerpuu mälestused, Denis Diderot „Filosoofilised dialoogid”, Katrina Kalda „Eesti romaan”, Philip Roth „Ameerika pastoraal”, William Boyd „Tavalised äikesed”
Tänapäev
•• Boriss Akunin „Maailm on lava”, Günter Grass „Vähikäigul”
Ilmamaa
•• Maie Raitar, Andres Sööt „Konrad Mägi”, Jaan Tõnisson „Riigivanem”, Mihkel Aitsam „1905. a revolutsioon ja selle ohvrid Eestis”, Oswald Spengler „Õhtumaa allakäik”
Tammerraamat
•• Heljo Mänd „Nõgesed ja nartsissid”, Sirje Kiin „Kas Ameerika on olemas?”, kogumik „20 aastat uut Eestit”
Menu kirjastus
•• Jüri Jaansoni elulooraamat, Kätlin Vainola, Aleksei Turovski ja Fred Jüssi „Tiigi Aabits”, Helgi Erilaid „Ajajälg kivis”
Atlex
•• Julia Franck „Armuteener”,
W. G. Sebald „Pöörised. Tunded”
Argo
•• Valter Heuer „Meie Keres”
(täisversioon maletaja eluloost)
