Räätsas pulbitseb nooruslik energia

Jaan Räätsa juubelikontserdil kõlasid tema enda ja ta õpilase uudisteosed Kontserdi puänt oli lisalugu, kus ”jazz-kvartetis” astus üles ka Tõnu Kaljuste

Juubilar Jaan Rääts võib oma seniste saavutuste üle uhkust tunda: tema muusika on edukalt maailma jõudnud umbes 40 heliplaadil ja tema Kontsert kammerorkestrile op. 16 on enimmängitud eesti teoseid maailmas.

Loomulikult on ka aktiivsed interpreedid need, tänu kellele muusika kõlab kaugemalgi, olgu nimetatud näiteks kitarrist Boris Björn Bagger, kes ka juubelikontserdil uudisteoses esines.

Kontserdi puändiks või pointiks sai hoopis lisalugu, mille kandis pidulikult ette esinduslik ”jazz-kvartett” koosseisus Tõnu Kaljuste, Toomas Rull, Raul Vaigla ja Raivo Tafenau, esitades Räätsa-motiividel meeleoluka jazzipala ”Prelüüd enne šampust”. Kaljustet sellises kontekstis kohata oli üsna tavatu, ent humoorikas.

Ülejäänud kava oli üles ehitatud räätsalikult erksas meeleolus. Kõrvuti esiettekandega juubilarilt sai kuulda esiettekannet ka Timo Steineri sulest, samuti Raimo Kangro (mõ-lemad Räätsa õpilased) ja Mozarti teoseid. Mozart polnud kavas juhuslikult: olles üks Räätsa lemmikheliloojaid, on ka Mozarti muusika tulvil nooruslikku energiat ja optimismi.

Kontserdi avalugu oli üks Räätsa armastatumaid ja tuntumaid teoseid: I osa kontserdist kammerorkestrile op. 16 (1961), milles ilmnevad stiilijooned, millele Rääts on enam-vähem truuks jäänud tänapäevani: korduvate, kvadraatsete motiivide kasutamine, mida iseloomustab rahutu liikuvus ja rütmierksus.

Esiettekandena kõlas ”Pealkirjata pala nr 4” kitarrile, klaverile ja löökpillidele. Põnevana joonistus siin välja löökpillipartii (esitas Vambola Krigul), milles Räätsale uudse elemendina oli tunda mõjutusi ”kergema muusika” poole pealt: rockiliku pilliarsenali ja -rütmide kasutamine mõjus üsnagi värskelt. Teised esitajad selles teoses Boris Björn Bagger ja Kalle Randalu.

Räätsa õpilase Timo Steineri uudisteosena kõlas ”Nostalgiline muusika” kammerorkestrile, milles, nagu pealkirigi vihjas, võis tõesti kuulda nostalgilise hõnguga veidi tuttavlikke teemasid. Klaar ja selge orkestrikõla ja mõningased muusikalised paralleelid kultuurisaate OP! tunnusmuusikaga (mille autoriks on samuti Steiner). Õpilase-õpetaja vahelist mõttelist seost võiks Steineri muusikas küll märgata, kas või rütmienergia kaudu.