Rahvusraamatukogu hoonest sai kultuurimälestis

 (2)
Fotod raamatukogust läbi aegade
Rahvusraamatukogu hoonest sai kultuurimälestis
Rahvusraamatukogu hoonest sai kultuurimälestisFoto: Martin Siplane ja Rahvusraamatukogu arhiiv

Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega kuulutati kultuurimälestiseks Eesti Rahvusraamatukogu hoone. Laulva revolutsiooni ja üleminekuaja perioodi märgilise objekti valmimine pöördelistel aegadel oli üldrahvalik eesmärk ja saavutus.

„See on esimene iseseisvuse taastamise ajal valminud hoone, mis mälestiseks tunnistatakse. Märgiline on see maja nii sisult kui ka vormilt – rahvusraamatukogusid on igal riigil ainult üks. Samas on see unikaalne objekt ka Eesti 20. sajandi arhitektuuriloos tervikuna,“ ütles Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.

Eesti Rahvusraamatukogu ehitustööd algasid 1985. aastal ja see valmis 1993. aastal. Hoone arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra. Tegu on unikaalse hoonega, mis kasutab rahvuslikku paekivi tänapäevase monumentaalteose loomisel. Erakordselt hästi on säilinud hoone interjöörid, kus leidub palju spetsiaalselt selle maja jaoks loodud kunstiteoseid, näiteks Rait Präätsi vitraažid ja Enn Põldroosi fresko.

25 aastat kasutuses olnud hoone vajab lähiajal renoveerimist. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise ettevalmistamiseks on 2019. aasta riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib lisavõimalusi pakkuda külastajatele uusi teenuseid.

Ettepaneku hoone mälestiseks tunnistada tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Ettepanekut toetavad Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ tulemused.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare