Rakveres ja Pärnus saab nalja
Rakvere teatri põhirelv on paroodia, millega saab pihta Ladina-Ameerika päritolu televisiooniseep – telenovela. Tegemist on haigusega, millest Eesti ühiskond on õnneks juba välja kasvamas, kuid sellest hoolimata mõjus liialdatud telenovela Rakvere teatri laval värske ja naljakana. Kuigi noore siira ja südamliku neiu Veronica (Liis Haab) lugu on laval üldistatud moel, on see äratuntav. Mängitakse mõnusas koomilises ansamblis, kus noore põlvkonna sekka on kenasti sulandunud pereema donja Elenat mänginud Tiina Mälberg.
Vaimukad on lavastuses ka latiinohärrad noor perepoeg Luis-Alberto (Marko Leht), don Alberto (Mait Joorits) ja Diego (Lauri Kaldoja). Nalja visatakse teravalt, kuid siiski mõõdutundega, publikuga jäädakse samale diskussioonilainele.
Pärnu Endla „Külmale maale” on jätkuks samas teatris mõni aasta tagasi välja tulnud komöödiale „Kokkola”, osa tegelasigi on samad. Vaimukalt Vildele viitav pealkiri tähistab lugu, milles depressiivse Põhja-Soome väikelinna inimesed lähevad veel kaugemale põhja. „Kokkola” järje tegevus toimub Gröönimaal ja need juhtumused, mis siin aset leiavad, on naljakast naljakamad.
Lavastuses on meeldejäävaid stseene. „Kokkolast” tuttavad tegelased Marja-Terttu Zeppelin (Andrus Vaarik), Piano Larsson (Sepo Seeman) ja Arijoutsi (Ago Anderson) mängivad läbi naljakaid pöördeid, kust peegeldub lisaks huumorile moodsa maailma meeleheide. Marja-Terttul on siin oma teema – jõuda koos armastatud venna surnukehaga kaugele polaarjoone taha, et asutada seal kõige põhjapoolsem grill.
„Külmale maale” on „Kokkolast” anarhistlikum teos, siin on rohkesti kõrvaltegelasi, nagu Soomest pärit neandertallaste järeltulija, inuiidist pastor ning kelgukoerad.
Tervik ei püsi koos
Kogu see kirju loomaaed on värvikas, näitlejatöödes on sära, kuid lavastus ei hoia kõike tervikuna koos. Nii valgub laiali näitemängus peituv utoopia ehitamise teema. Kuna aga Noa laev ei püsi koos, hajub ka näitemängus lõdvalt koos püsiv dramatism ning lava valdab kohati kaos. Mitte kunstiline, vaid professionaalne kui selline. Tegevus jääb toppama ja isegi koomilised konksud ja tegevuskäigud ei suuda lavastust iga kord elustada.
Muide, ka Rakvere „Kunstpisaratel…” on omad ülesehituse probleemid. Veronica kirgliku armastuse lugu esitatakse mitu korda uuesti, seda emotsioonide ja väljendusvahendite muutmisega iga kord uuesti varieerides. Nii et oleks jälle naljakas ja haarav. Nii peaks tulema esile draamarea sisu.
Ainuke häda, et lõputult varieerides ei taha lavastus kuidagi loogiliselt edasi areneda. Õnneks aitab dramaatilise arenguga puntrasse jõudnud seltskonna välja muusika. Kui Lauri Kaldoja laulab hästi ette mõne David Bowie laulu, saab publik veidi hingamisruumi ja metsikud kired Ladina-Ameerika mõisas muutuvad jälle koomilises võtmes söödavaks. Lavastuse päris äralõpetamine läheb aga heast muusikast hoolimata raskeks kätte.
Pole väga suurt vahet selles, et „Külmale maale” on Leea ja Klaus Klemola kirjutatud näitemäng, mida Soomes juba mängitud, ning et „Kunstveri ja -pisarad” sündis Rakveres prooviprotsessis välja hautud materjalist. Mõlemad on moodsad lõdvad draamateosed, mis jagunevad näitlejatele värvikaid võimalusi pakkuvateks etteasteteks, mille loogika on võrdlemisi meelevaldne. See on ühteaegu materjali nõrkus ja tugevus.
Rakvere ja Pärnu lavastust ühendab veel see, et vaimuka modernistliku materjali põhjal luuakse komöödialavastus, mis kõnetab meie väikelinnade publikut. Ja see publik on teatrisõbralik ja tubli – kui naljavint on peale keeratud, vaatab meeleldi ka hämarat absurdi täis lugu.
Samal ajal on mõlemal raskusi materjalile vastavate moodsate teatristruktuuride püstihoidmisega. Tähtis kipub vähetähtsasse ära kaduma, sõnum hajuma. Nii jääb ka nende komöödiate lavastamisel saavutatud võit poolikuks.
Kristjan Üksküla teeb lavastajadebüüdi
Noore näitleja Kristjan Üksküla lavastajadebüüdina tuleb täna Tallinna Linnateatris välja Max Frischi tuntud näitemäng „Härra Biedermann ja tulesüütajad”.
Tegemist on nüüdseks Euroopa draamaklassikaks saanud teosega, mille kuulus Šveitsi kirjanik kirjutas aastal 1953. Tänane esietendus on sümboolne selles mõttes, et „Härra Biedermanni ja tulesüütajate” Eesti esmalavastus tuli välja Tallinna Linnateatri eellase, Noorsooteatri laval Kaarin Raidi lavastuses aastal 1976. Hästi mängitud seni avastamata moodsa autori teos osutus Eestis tollal teatrisündmuseks.
Lavastajadebüüdi taga olev Kristjan Üksküla kontakt Frishi näitemänguga ei lähtu siiski ei Eesti ega ka mujal tehtud lavastustest. „Lugesin seda materjali esimest korda lavakunstikoolis, teatriajaloo eksamiks valmistudes,” tunnistab ta.
„Härra Biedermann ja tulesüütajad” sisaldab sümboleid täis lugu kahest salapärasest härrast, kes infiltreeruvad tubli kodanlase Biedermanni koju ja uinutavad kodakondsete valvsuse tuleohutuse suhtes. Frischi allegooriates on nähtud poliitilist sõnumit ja seoses sellega on tihti märgitud autori kontakte Bertolt Brechtiga ja Brechtilt saadud mõjutusi.
„Mind haaras Frischi vaimukus ja täpsus, millega ta kirjutab lahti ühe väljamõeldud katastroofi – Seldwyla tulekahjuloo,” räägib Üksküla.
„Aga eelkõige läks mulle korda see, milleks ta seda teeb. Valisin lavastamiseks „Härra Biedermanni ja tulesüütajad”, kuna mulle tundub, et selle loo taga peitub üks inimloomuse põhilisi nõrkusi, millest me kõik hea meelega mööda vaataksime.”„Härra Biedermann ja tulesüütajad” esietendub täna õhtul Laial tänaval Hobuveski saalis.
Esietendus
„Härra Biedermann ja tulesüütajad”
•• Autor: Max Frisch
•• Lavastaja: Kristjan Üksküla
•• Kunstnik: Aime Unt
•• Osades: Argo Aadli, Veiko Tubin, Allan Noormets, Rain Simmul, Piret Kalda, Helene Vannari
•• Esietendub täna Hobuveski saalis.
Etendused
Rakvere teater
„Kunstveri ja -pisarad”
•• Lavastaja: Kertu Moppel
•• Kunstnik: Arthur Arula (kunstiakadeemia)
•• Muusikaline kujundaja: Lauri Kaldoja
•• Osades: Liis Haab (külalisena), Tiina Mälberg, Mait Joorits, Lauri Kaldoja ja Marko Leht (külalisena)
•• Esietendus 22. oktoobril
Endla
„Külmale maale”
•• Autorid: Leea ja Klaus Klemola
•• Tõlkija: Maimu Berg
•• Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Ingomar Vihmar (Draamateater)
•• Lavakunstnik: Maret Kukkur (külalisena)
•• Kostüümikunstnik: Jaanus Vahtra (külalisena)
•• Valguskunstnik: Margus Vaigur
•• Osades: Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Kleer Maibaum (külalisena), Triin Lepik, Indrek Taalmaa, Liis Laigna, Jüri Vlassov, Jaanus Mehikas
•• Esietendus 23. oktoobril
