Randevuu Saksamaa rohelises südames
Tüüring ja Põhja-Baier jäävad Saksamaa külastajate reisisihtidest enamasti kõrvale. Kuid asjata. Saksamaa rohelisse südamesse tasub sõita neil, kes ei haara sõna kultuur kuuldes revolvri järele ja kes eelistavad suurlinnamelule turvalist ning õdusat kulgemist.
Rännakut võiks alustada Bambergist, mägisest ja romantilisest linnast, mille kohal kõrgub barokne piiskopiresidents ja saksa ehituskunsti suurteoste hulka kuuluv toomkirik. Aukohal seisab ligi kaheksa sajandit tagasi kivisse raiutud Bambergi ratsanik, linna üks sümboleid ja kunstiajaloo raamatute lemmikskulptuure.
Lisavõlu annavad Bambergile läbi vanalinna voolava Regnitzi jõe kaks haru, millest ühe ääres asub iidne kalurikvartal koos tüüpiliste saksa sõrestikmajadega.
Bambergi kuulus suitsuõlu
Lahutamatud on Bamberg ja õlu. Kohalikud on uhked oma õllekultuuri, lugematute õllesortide ja pruulikodade ning frangi õlle muuseumi üle. Tõmbenumbriks on sajandeid pruulitud suitsuõlu kümnetes variatsioonides.
Proovimisel just suitsumaitseline see tume õlu ongi.
Enne Tüüringi mägedesse jõudmist tasub läbi põigata Coburgist, mille paleedes pidutses veel 19. sajandi lõpul Euroopa kõrgaadel. Saksi-Coburgi dünastiast pärinesid mitme õukonna kroonitud pead, kellest tuntuimad Inglise kuninganna Victoria ja tema abikaasa prints Albert.
Tõelise elamuse pakub sõit läbi metsaste Tüüringi mägede, kus tuleb ületada ka mõtteline joon endise Lääne- ja Ida-Saksamaa vahel. Külma sõja aega meenutab siin üksik piiritulp. Tihedalt koos kasvavad sihvakad kuused ja nulud loovad udusel hommikul mulje muinasjutumetsast, kus kunagi võisid seigelda Hans ja Grete. Piirkonnale nime andnud mäeahelik on üle saja kilomeetri pikk ja kuni paarkümmend kilomeetrit lai. Siinkandis omal käel reisija peaks sisse astuma külakõrtsidesse.
***
Tüüringi külastaja ei jäta kindlasti vahele Weimarit – Saksa kirjanduse pühamut ning Goethe ja Schilleri kodulinna. Saksamaa maksumaksja kulul on linna ajaloolise südame renoveerimisse viimastel aastatel paigutatud sadu miljoneid markasid-eurosid ning losside, aadlipaleede ja vanade kodanikemajade vahel ning lossiparkides jalutajal ei tarvitse pettuda.
Linna õitseaeg oli 18. sajandil, kui siin kerkisid uhked barokk- ja renessanss-stiilis hooned. Meesgiid näitab säravail silmil Goethe maja, mille akendest paistab kätte kirjaniku armastatu Charlotte von Steini maja.
Lucas Cranachi vanema altarimaal on teinud tuntuks Herderkirche, kus organistina teenis mitu aastat leiba Bach.
Weimari lähistel võib imetleda 11. sajandil Wartburgi mäele rajatud Tüüringi maakrahvide linnust. Võimsa ehituse silmapaistvamaks osaks on hilisromaani laadis palee koos rüütlisaali ja kabeliga. Pärast usupööramist oli siin mõnda aega maapaos Martin Luther, kelle spartalik üksikkong koos palvepingiga meelitab turiste uudistama.
Wartburg on mänginud Saksa ajaloos märkimisväärset rolli. Aastal 1817 kogunesid siia kõikjalt Saksamaalt 500 korporatsioonidesse kuuluvat üliõpilast, kes panid aluse keskklassi opositsiooniliikumisele, mis viis Saksamaa ühinemisele. Vaade linnusele inspireeris Richard Wagnerit looma ooperit “Tannhäuser”.
Mäejalamil asuvas Eisenachis, Bachi sünnilinnas ja tihedalt Wagneri ning Lutheriga seotud linnas toodeti Saksa DV-ajal Wartburgi-nimelisi sõiduautosid. “Varem polnud meil vabadust, aga nüüd ei ole paljudel tööd,” nendib meie kohalik saatja diplomaatiliselt.
Kartulipallide maa
Maitseelamuste otsijatele tagab siinse kandi frangi ja tüüringi köök piisavalt avastamisrõõmu. Piirkonna spetsialiteediks on lihatoitude juurde pakutavad kartulipallid (Kartoffelklössen). See kohalik roog valmib nii, et esmalt segatakse valmis toore purustatud kartuli ja keedukartuli mass, mis mätsitakse kokku mehe rusika suuruseks palliks ja keedetakse taas. Enamikus õlletubades ja veinikeldrites pole hinnad praadide priskust arvestades sugugi kõrged. Eriti näiteks võrreldes Tallinna Raekoja platsiga.
Söömaaja muudavad täiuslikuks kuulsad saksa valged veinid, mis jõuavad lauda meeldivalt jahutatult, pudelitel pärlendamas veepiisad. Sobivad kõik – kabinett-, spätlese-, auslese- ja rieslingveinid.
Lillelinn Erfurt
Tüüringi liidumaa pealinn Erfurt osutub üle ootuste võluvaks linnaks, mille lilledesse uppunud kesklinn on täis pikitud arhitektuuripärleid - kümneid kirikuid, kloostreid, väljakuid ja armastusega taastatud romantilisi sisehoove. Euroopas ainulaadne on 1325. aastal ehitatud “Krämerbrücke”, mis kujutab endast 120- meetrisel kivisillal tihedas reas asuvat 35 elumaja.
Vanalinna serval võib sisse astuda klassitsistliku fassaadiga “Keisrite saali”, kus juba kolmsada aastat peetakse uhkeid balle. Aastal 1808 toimunud vürstide kongressi ajal kohtusid selles hoones Prantsuse keiser Napoleon I ja Vene tsaar Aleksander I.
Saksamaa tähtsaima aianduskeskusena võiks lillelinn Erfurt olla kõigi aiandushuviliste meka. Kümnetel hektaritel laiuvas aia- ja vabaõhupargis rõõmustavad silma 6000 lillesorti, hiiglaslik roosiaed ja libilikamaja. “Tüüringi aedades” on esindatud kõik uuemad aiandusarhitektuuri trendid.
Tüüringist sobib mälestuseks kaasa osta meisseni portselani või käsitsi tehtud suitsuklaasist ehteid.
