“Rannal õitseb kibuvits” – nostalgiline tagasivaade
Tema uus teos “Rannal õitseb kibuvits” toob esmapilgul meelde Aadu Hindi loomingu. Ilmselt on see mereäärse tegevuskoha ning kalurite ja mehi merelt koju ootavate naiste mõju. Aga paljuski mõjutab nostalgilist muljet ka keelekasutus ning rahulikult kulgev, mõtisklev tempo. Ja muidugi tegevusaeg, mis suuresti sinna kanti satubki.
Juba tuttavat kaugverlikkust võib seekord leida teose sotsiaalses elemendis. Teisisõnu realistlikus, kuid neutraalses kirjelduses üksi elavast tütarlapsest, kelle jaoks on külaelanikel käibel oma väljendid. Tohvri teeb seda ometi nõnda peenelt, et lugejani jõuab arusaamine: igal medalil on mitu tahku ja igal lool mitu vaatepunkti. Hukka mõista on alati kergem kui mõista. Ja olgu külaelanikega kuidas on – kui üks säärane rändur ajendab noore naise majja raamatut unustades teda lõpetama kaugõppes keskkooli, et asuda tööle raamatukoguhoidjana, võidab sellest ainult naine, kelle haritus ületab tänu sellele ilmselt enamiku külaelanikest. Fataalsuse vari libiseb aga üle aastakümneid hiljem toimuva kohtumise, kus selgub, et mees polnud mahaunustatud teost lugenudki. Just raamatuarmastus on see, mis on minu jaoks Tohvri teoste rosin ning muutnud neist süzˇeeliselt mõjuvaimaks “Elutöö”(2004).
Teose “Rannal õitseb kibuvits” tegevus toimub kolmes ajas, mida vaadeldakse vaheldumisi. Ehk Tohvri eelmise teose (“Mürgiliblikas”, 2007) mõju või ka süžee erinevuse tõttu ei ole seekord ajahüpped enam nii häirivad, pigem lisavad võrdlusmomente ja huvitavaid fakte ajast, mida suur osa tänapäeva lugejatest ehk ei tea ega mäleta.
Südamevalu süžeed
Naispeategelasest rannaküla tütarlapse Saima kõrval ei puudu mõistagi meespeategelane. Selleks on elektriliinide paigaldajana töötav abielumees Evald, kel kodus pole oma naisega kõik enam nii nagu vanasti. Elekter ja abieluprobleemid on Tohvri teostes kujunenud ehk juba klišeelikuks. Tekitades samal ajal hasardi näha, kui palju sarnase alatooniga süžeid suudab kirjanik välja mõelda. Kes saaks vanal mehel keelata välja öelda elu jooksul südamele kogunenut? Eriti kui seda tehakse vormis, mis pakub meelelahutust ja mõtlemisainet ka teistele. Tasuks ehk nii mõnelgi muiduvirisejal eeskuju võtta.
