Raoul Grünthal - Eesti juurtega mees Svenska Dagbladeti peadirektor

Rootsi ühe suurema ajalehe Svenska Dagbladeti peadirektoriks valitud Raoul Grünthali peetakse vahel nime tõttu juudiks. Tegelikult on ta põnevama päritoluga, olles Eesti riigi loomise juures seisnud Jaan Poska järeltulija ning üles kasvanud Rootsis ja Prantsusmaal.

— Milline on teie taust?

— Minu isa perekonnas olid sõjapõgenikud, kes tulid 1944. aastal kalapaadiga Rootsi. Minu ema on rootslane.

Mina sündisin 1966. aastal Lõuna-Rootsis Ljungbys ning kasvasin üles seal ja Prantsusmaal Pariisis, kus elasime üheksa aastat. Vanematele meeldis see linn ja nad arvasid, et saame seal ka parema hariduse.

Stockholmis elan 1985. aastast. Õppisin majandust ja asutasin ärilehe Finanstidningen. Olen töötanud nii meedias kui ka finantsalal.

Minu naise nimi on Louise ja meil on poeg Villem (nimi on eesti kirjaviisis minu sugulase, luuletaja Villem Ridala järgi).

— Internetis viidatakse vahel, et olete juut. Kas selle vea põhjuseks on teie saksapärane nimi?

— Jah, tõenäoliselt arvatakse nii minu nime pärast.

— Kui olulisel kohal on teie elus vanaema isa Jaan Poska?

— Ta on mulle tähtis. Kodus, minu töölaual on alati tema kuju ja Eesti lipp. Ma olen väga uhke selle üle, mida ta tegi.

— Mida Eesti ja eestlased teile lapsepõlves tähendasid?

— Mind kasvatati üles rootslasena, aga mu vanaema rääkis meile tihti Eestist ja oma isast Jaan Poskast. Ta tellis ka Eesti Päevalehte, mida Rootsis trükiti. Mäletan, kuidas püüdsin selle sisust aru saada, aga see oli raske!

Minu vanaisa Timotheus Grünthal suri enne minu sündi, aga minu isa, kelle nimi on samuti Timotheus, rääkis meile sageli suvedest Muhus – paigas, mille kohta ma lapsena arvasin, et ei saa sinna kunagi minna.

— Olete te nüüdseks eesti keele ära õppinud?

— Ei.

— Kas hoiate ühendust Rootsis või mujal elavate väliseestlastega?

— Mitte eriti, põhiliselt suhtlen oma perekonnaga. Enamik neist elab siin, Rootsis, aga minu tädid on kolinud Kanadasse ja USA-sse.

— Kas käite vahel ka Eestis?

— Olen Eestis järjest sagedamini, viimati käisin aprillis lihavõttepühade ajal. Renoveerisin oma vanaisa suvemaja Muhus ja käin seal päris tihti. See oli suurepärane aeg, kui minu isa veetis mõned päevad oma isa vanas suvemajas, kus ta 1930-ndate ja 1940-ndate suvedel sageli käis. Tundus, nagu poleks kommunistlikku rezˇiimi kunagi olnudki.

Minu vanemad käivad Eestis sageli ja minu õde Pauline on töötanud Tallinnas õpetajana.

Vanaema palus minult enne surma, et ma “teeks midagi oma maa heaks”, see tähendab Eesti heaks. Loodan, et suudan tema soovi täita. Kahjuks suri ta 1986. aastal ega näinud kunagi oma armastatud kodumaa uut vabanemist ja iseseisvust.

— Kas tunnete end Eestis koduselt?

— Jah. Kuigi ma eesti keelt ei räägi, on mul Eesti vastu tugevad tunded. See on mulle teine kodumaa ja olen mõelnud Eesti kodakondsuse taotlemise peale.

— Millal alustate tööd Svenska Dagbladeti peadirektorina?

— Alustan pärast suve, praegu töötan veel Rootsi uudisteagentuuris TT.

— Mis eesmärgid teil on?

— Vara veel öelda, aga suur väljakutse on panna Svenska Dagbladet kasvama uutesse meediumidesse, sest ajalehed kaotavad turgu.

Mõned tema sugulastest

Jaan Poska

(Raouli vanavanaisa)

•• Sündis 1866 Laiusel köstri 12-lapselises perekonnas viienda lapsena. Alg- ja keskhariduse sai Riias, hiljem õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Asus seejärel Tallinnas tööle advokaadina.

•• 1904 valiti ta Tallinna linnavolikogu liikmeks ja 1913 linnapeaks. 1917 oli Jaan Poska Venemaa ajutise valitsuse Eestimaa kubermangu komissar.

•• Kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus, nimetati Jaan Poska Eesti Vabariigi esimese valitsuse välisministriks (pakutud peaministrikohast ta loobus).

•• Võttis Eesti esindajana osa Pariisi rahukonverentsist ja juhtis Eesti delegatsiooni 1919. aastal alanud rahuläbirääkimistel Venemaaga. 2. veebruaril 1920 kirjutas Jaan Poska Eesti Vabariigi nimel alla Tartu rahulepingule. Mõni nädal hiljem ta suri.

Vera Poska-Grünthal

(Raouli vanaema)

•• 1898. aastal Jaan Poska kümnelapselisse perre sündinud tütrest Verast sai silmapaistev naisjurist ja ühiskonnategelane, kes asutas naisjuristide liidu ning oli olulisemaid perekonnaseaduse reformijaid ja läbisurujaid.

•• 1936 ilmus tema kirjutatud raamat “Naine ja naisliikumine”, millel on tähtis koht Eesti feminismi ajaloos. Pärast Rootsisse põgenemist ilmus temalt 1969. aastal raamat “Jaan Poska tütar jutustab: mälestusi oma isast ja elust vanemate kodus”, 1975. aastal “See oli Eestis 1919–1944” ja 1985. aastal “Elu jätkub võõrsil”. Suri 1986 Rootsis.

Timotheus Grünthal

(Raouli vanaisa)

•• Timotheus Grünthal sündis 1893 Muhumaal Rässa külas talupoja peres. 1914 asus ta Kuressaare gümnaasiumi lõpetamise järel õppima Peterburi. Juuraõpingud katkesid, kui noormees mobiliseeriti 1916 tsaariarmeesse. 1917 oli ta aga juba Eestis rahvusväeosasid loomas. Hiljem sai temast Saare maakonnavalitsuse esimees.

•• 1920 kolis pere Vera soovil Tartusse ning Timotheus alustas tööd kohtuniku ja õigusteadlasena. 1928 valis riigikogu ta riigikohtu liikmeks. 1944 põgenes perega Rootsi ja oli seal 1945–1952 Eesti Komitee esimees. Suri 1955 Rootsis.

Ivar Grünthal

(Raouli onu)

•• Sündis 1924 Tartus Timotheus ja Vera Grünthali peres. Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. 1943 lahkus ta Soome, kus astus Helsingi ülikooli arstiteaduskonda ja osales Teises maailmasõjas Soome armee Eesti jalaväerügemendi koosseisus.

•• 1944 siirdus edasi Rootsi, kus lõpetas Lundi ülikooli arstiteaduskonna ja töötas seejärel arstina. Ivar Grünthali esimesed värsid ilmusid 1939. aastal Tartu koolide väljaannetes. Kokku avaldas kuus luulekogu, kaks värssromaani, esseid, tõlkeid mitmest keelest ning oli väliseesti kultuuriajakirja Mana asutaja ja toimetaja. Suri 1996 Rootsis.

Villem Grünthal-Ridala

(Raouli kaugem sugulane)

•• Sündis 1885 Muhumaal. Kuressaare gümnaasiumi lõpetamise järel astus 1905. aastal Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust.

•• 1908 ilmus tema esikluulekogu “Villem Grünthali laulud”. 1910–1919 töötas Tartus eesti keele õpetajana. Alates 1923. aastast oli Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor ning 1941 kaitses läänemeresoome keelte alal doktorikraadi. Suri 1942 Helsingis.

Raoul Grünthal

•• Sündinud 1966 Lõuna-Rootsi väikelinnas Ljungbys. Isa Timotheus on eestlane, ema Siv rootslane. Tal on kaks õde ja kaks venda.

•• Kui Raoul oli 10-aastane, kolis pere Pariisi. Raoul toimetas seal koolilehte Lisa, millest sai peagi kõigi Pariisi rootslaste ajaleht.

•• Õppinud Stockholmi majanduskoolis (Handelshögskolan).

•• 1989 asutas ärilehe Finanstidningen ja oli 23-aastaselt Rootsi noorim päevalehe peatoimetaja.

•• Töötanud veel mitmes meediaväljaandes ja pangas (Dagens Nyheter, Veckans Affärer, Nordiska, Kaupthing).

•• Praegu juhib Rootsi uudiste-

agentuuri Tidningarnas Telegrambyrå ehk TT.

•• Sügisest saab ühe Rootsi suurema päevalehe, Svenska Dagbladeti peadirektoriks.