Ega vist eriti ei meenutata Raul Rebast kui noort ja entusiastliku silmavaatega spordireporterit, kelle eriline kirg oli malemäng. Küll aga mäletatakse.
Ja praegu ei teata teda mitte niivõrd kui rahvusvahelist telemeest, kes paar korda olümpiaülekannete ajal ETV boksi satub, vaid pigemini kui Gerd Kanteri taustameeskonna Team 75 Plus ohjajat ja pealikku. Kui meest, kes Kanteri orbiidile lennutada aitas. Selleks põhitõuke andis.
Nii saidki kokku kaks vististi absoluutselt veatu mainega meest. Sopases ümbritsevas, mis seal salata, helge. Pühendunud. Aus.
Just ausus ja tahe on märgid, mis on Rebast saatnud ja saadavad. Ning nagu näha, ka nende kahe paraku ebapopi omaduse mõjul, või õigemini, just nende mõjul, saab teha suuri asju.
Soovime jaksu. Ja ootame aplalt veel suuremaid asju. Aga sellele viimasele pole intelligentsel inimesel muidugi mõtet tähelepanu pöörata…
Andres Keil
