Rebeka Põldsam: peavool peaks kehtestama mitmekesisema näo

Viimast nädalat on Vaal Galeriis avatud feministlik näitus, mille pani kokku kuraator Rebeka Põldsam.

Näituse „Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!” fookuses on naisteajakirjade ilumudelid ja nende kriitika. Aga ole aus, millal sa ise viimati mõnd naiste- ajakirja lugesid ja tundsid end nende ideoloogiast survestatuna? Kuidas? Küsimus johtub sellest, et naistejakirjad on maailma ajakirjandusturul üsna kriitilises seisus ja just seetõttu, et naised ei soovi enam olla „ühe lauaga löödud” ning meediakülluse ajastul leiab igaüks oma ilumeelele sobiva väljaande. Või ei vasta väide tõele ja ilufašistid on kolinud teistesse meediumidesse ja jätkavad sealt pealetungi?

Ma loen ajalehti enamjaolt veebis ja uudised on tihti Elu24, Naine24, Publiku, laupäevalisade ja muu sellisega ääristatud, nagu poliitiline poleemika on ääristatud vihaste kommentaaridega, mis tahes-tahtmata tungivad mu vaatevälja. Näituse ettevalmistuseks ostsin kaheksa ajakirja, millest seitsme esikaanel olid näitlejad ja ühel poliitik. Mul oli veidi kahju, et kõigi numbrite peale kokku leidsin ainult ühe loo lesbist, väga vähe lugusid rahvusvähemustesse kuuluvatest naistest ja meestest ning enamik leheruumist keskendus kas kosmeetikale või heteroseksuaalsetele suhteprobleemidele, käsitlemata tõsisemaid probleeme, nagu koduvägivald, pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasmine, meeste ja naiste vahelised erisused sissetulekus. Üldine toon on kuidagi viisakas ja keerukamad küsimused lahendatakse abstraktse sõnastusega, et vältida suuremaid emotsioone kui „oli tore”.