Regiööd laiendatakse Karjalasse ja lõunamaile

Viiendat korda Tartus toimuv festival Regiöö tahab inimesi kahe päeva jooksul meelitada linna soppidesse ja kasutamata saalidesse, et teha ajarännak. Kuid tänavu ei piirduta vaid eesti vanema rahvalauluga, geograafiline haare on laienenud Karjala, Valgevene ja Egiptuse muusikute võrra, tutvustab Riho Laurisaar.

Regiööl tuleb esmaettekandele pärast ligi 70-aastast ootamist mullu kaante vahele jõudnud ja regivärsis kirja pandud Villem Grünthal Ridala uue testamendi tõlgenduse muusikaline töötlus, mida esitavad Mikk Sarv ja Anne Maasik. Festivali peaesinejad on Karjala punt Myllärit Petrozavodskist ja egiptlane Adis Abbas.

“Muidugi on eestlane teiste rahvastega võrreldes pisut kinnisem, kuid kui on hea seltskond ja muidu mugav olla, küll siis meie publik lauluga kaasa tuleb. Meie asi on luua inimestele õdus olemine ja neid pisut tagant torkida,” sõnab nädalavahetusel Tartus toimuva arhailise muusika festivali Regiöö korraldaja Toivo Sõmer.

“Millegipärast on etnomuusika praegu jõudnud isegi suuremasse ringi kui kunagi varem,” tõdeb Sõmer. “Eks kõik asjad käivad lainetena. Tundub, et kogu maailmas kiputakse praegu uusi asju otsima just etnomuusikast. Kuid me ei taha olla Viljandi folkloorifestival. Tahame leida Tartu vähekasutatud kammerlikumad saalid ja hoovid ja nendes midagi toredat korraldada. Tartu pakub nii sees kui ka värskes õhus selleks palju võimalusi.”

Viis aastat tagasi sündinud festival sai alguse Sõmera sõpruskonna ideest korraldada Eesti muusikutega lihtsalt üks õhtu, kus lauldakse vaid töötlemata rahvalaule.

“Me olime palju mööda folkfestivale ringi käinud, kuid täitsa puhast rahvalaulu esitust polnud kuulnudki,“ meenutab Sõmer. “Mõtlesime, et korraldaks ühe sellise õhtu, kus Eesti muusikud tuleks kokku ja teeks midagi päris arhailist. Alguses ei pidanudki sellest midagi suuremat saama. Kuid üllatuslikult tuli kokku päris palju muusikuid. Kui pakkuda sellist muusikat õigel ajal ja õiges kohas, on sellel väga palju tarbijaid. See on ju kodune ja nii mõnus, sellest saab palju parema enesetunde, kui suurest kontserdist, kus publik on vaid plaksutaja rollis. See on ikkagi osalemise koht. See, kes on julgem, saab alati kaasa laulda. Nagu ütleb meie motogi: igaühes on lauliklind.”

Festivali peakorraldaja Sulev Salm tunnistab, et kuigi sel nädalavahetusel annavad festivalil osalevad bändid kontserte ka Tallinnas, üritatakse festivali teha siiski kõige enam 500 inimesele.

“Teeme seda kõigile regilaulust huvitatuile ja neile, kes sellega veel kokku pole puutunud, aga tahaksid,” nendib Salm. “Eks regilauluga tegelevaid kollektiive tekib järjest juurde. Võib-olla tingib selle ka kiire elutempo – paratamatult hakatakse muusikast rahu otsima.”