24.08.2015, 00:10
Rein Raua elegantselt vilksatavad mälukillud
Raua uus teos on nagu päikese käes helkiv mosaiik: midagi on mustrist hoomatav, kuid sigrimigri on liiga palju.
FOTO:
Olen kahevahel. Kas olla lõpuni aus või ainult osalt? Kui aus olla, siis pole viimane romaan minu isiklikus Rein Raua raamatute edetabelis esikolmikus. Aga kuidas öelda auväärse professori teose kohta, et see jätab soovida? Solvata ei taha, sest raamat on ikkagi hea. Tekst voolab ladusalt, on lihtne ja intelligentne. Ka arusaamisega ei tohiks kellelgi raskusi olla. Tegelased on piisavalt hästi välja joonistatud, dialoogi on ohtralt ja sündmused edasi antud vägagi visuaalselt. Atmosfäär on samuti viis pluss. Seda teost on kerge ja meeldiv lugeda – ei pea läbi närima. Ometi jäi mulje, et see on pigem justkui visand, killustatud ideekavand ning raamat oleks pidanud olema paksem, venivam ja aeglasem.