Tundus turvaline. Arst Pille (40): “Kui see pakkumine maili teel tuli, siis sondeerisin ma algul kõvasti pinda ja uurisin,kuhu Lufthansa üldse lendab. Kiskus ikka ida poole. Aga sellele tõmbas kriipsu peale mu laste isa öeldes, et Indoneesias on ohtlik, Tai jaoks olen liiga vaene (teades mu kommet hostelites ööbida arvas ta, et mind tehakse prostituudiks), Jaapan on liiga kallis jne. Otsustamise tegi lihtsamaks välisministeeriumi viisade lehekülg. Hakkasin otsima riiki, kuhu saaks ilma viisata või saaks viisa osta piirilt ja nii jõudsingi Tšiilini. Kui sinna poleks saanud piletit, oleksin läinud Rooma sõbrannale appi puid istutama.

Elukaaslane Tõnu (50): “Tšiili kohta ei ole eestlasel just palju informatsiooni. Aga niipalju kui ma internetist olen uurinud, siis loodusehuvilisele on see väga huvitav paik. Lake District´is on näiteks väga palju järvi, vulkaane ja fjorde.”

Pille: “Ma olen teinud päris palju ettevalmistusi. Üleeile muretsesin endale näiteks t‰iillasest kirjasõbra. Siis olen ma terve hunniku pabereid välja printinud hostellide kohta, ja homme lasen igaks juhuks hambad üle vaadata. Kuna minu hambaarst on mitu aastat hispaanlase juhendamisel hispaania keelt õppinud, kavatsen mõne tunni ka selle keelega tegelda, sest eriti maapiirkondades pidavat ainult inglise keelega jänni jääma.

Sõita tahaks lõuna poole ja külastada de Chiloe saart; Robinson Crusoe ja Lihavõttesaar jäävad kahjuks mandrist liiga kaugele.”

Päikest ja millimallikaid, palun. Pressiesindaja Ingrid (24): “Mina sõidan sellepärast, et inimese hing ihkab ikka mujale. Ja Tšiili pidi olema šeff. Kliima, elukalliduse ja eksootilisuse koefitsendid olevat mõnusad. Ookean ja päike ja lahedad inimesed!

Kaasareisiv sõbranna Kati (24): “Ma ei tea midagi peale selle, et Tšiilis on väga odavad veinid. Ja mingid mäed ja üks kõrb, kustkaudu Mehhikosse saab. Mul on sellest piirkonnast tegelikult väga ebamäärased teadmised.”

Ingrid: “Ma arvan, et me oleme ühe päeva Santiagos ja sõidame siis sinna ülespoole. All pidavat olema pingviinid ja muud mõnusad asjad, aga eriti ei viitsi sinna lume ja liustike vahele minna. Tahaks lihtsalt päikest, lebada mere ääres ja vaadata, kuidas millimallikad suhu hüppavad. Aga et mis on Tšiili lipu peal? No ma tõesti ei tea. Faktimäluga on minu puhul ju nii nagu on. See jäi küll kuskilt meelde, et Tšiili president on Ricardo Lagos, aga ega sellest ei ole vist palju abi.”

Reisile enda teadmata. Moekunstnik Aldo Järvsoo (25): “Meie otsustasime oma seltskonnaga esialgu, et ei lähe üldse kuhugi. Aprillis-mais on null aega ju kõigil. Aga siis selgus, et üks inimene oli võtnud pähe ja bronninud kõigile seitsmele piletid ära ning ostnud need kohe välja ka. Ma ei teadnud isegi seda, kus see Tšiili asub. Siis tuli meelde, et vist on kuskil seal all vasakus nurgas.

Kohapeal on meil plaan sõita erinevatesse ilusatesse paikadesse. Ilmselt läheme mingisse toredasse kuurorti. Nimi ei tule kahjuks meelde - mingi Del Mar oli vist. Mina tahaksin lisaks ronida Andide otsa ja vaadata, milline see Argentiina teisel pool on, aga mulle juba seletati, et see ei õnnestu. Tegelikult on mul väga halvad kogemused mägedega. Aafrikas me kukkusime mäest alla; Tanel nikastas jala ja Hele-Mai oli üleni verine. Õhtul kallasime teda viinaga üle, sest seal levitab ju iga kärbes tuhandet haigust. Ma arvan, et meil saab lõbus olema.”

“City” soovib ilusat mango- ja pontšorohket reisi. Kommentaari korras võib lisada, et Tšiili president on tõepoolest Ricardo Lagos Escobar. Riigi sini-valge-punasel lipul on suur valge täht. See kõrb, mille kaudu Tšiilist Mehhikosse pääseb, on kõigile senistele atlasekoostajatele teadmata. Ka troopilise päikesepaistega võib hilissügiseses Tšiilis mõningaid raskusi tekkida.