René Eespere: armastan kitarri, kuid seda mängida ei oska

Koolilaulikute kaantelt tuttava juubilari René Eespere praegused väljakutsed ja võidud on hoopis kitarrimuusikas.

••Räägiksime kohe kitarrist. Olete endale kitarrimuusikat kirjutades päris suure nime teinud?

Kitarr on üks kummaline pill. Nähtavasti on elus palju seiku, mis toovad uute asjade juurde. Mind tõid kitarri juurde ansambel Camerata Tallinn ja Heiki Mätlik. Neil oli koosseis: kitarr, flööt ja viiul. Kuna neil originaalloomingut polnud ja olid suured plaanid, siis Heiki võttis ühendust. Ma polnud selleks ajaks kammermuusikat kirjutanud. Kas see oli mingi suurushullustus, et mind huvitasid suurvormid? Kirjutasin tollal hoolega oratooriume ja ballette, mind huvitas orkestrimuusika, ükskõik kui hästi või halvasti ma hakkama sain. Tagantjärele ütleks, et halvasti: orkestratsioonid olid kehvad. Nüüdseks olen enamiku neist ümber teinud.

Loe edasi, milline on Eespere masti helilooja rutiin.