Kuigi filmi on teinud pisikesed ja mitte just väga tuntud stuudiod, on „Gruusia” mõneti Hollywoodi toodangu mõõtu. Esmajoones kehtib see näitlejate kohta, peaosi on kutsutud mängima Hollywoodi esimese järgu tähed Val Kilmer, Andy Garcia, Rupert Friend ja Emmanuelle Chriqui.

Filmi eelarve kohta liigub igasuguseid andmeid, on pakutud summat, mis jääb 12 ja 40 miljoni dollari vahele. Liikvel on kuuldus, et osaliselt on filmi tootmist rahastanud Gruusia võimud. Igal juhul on Gruusia riik andnud filmimeeste käsutusse oma relvajõud.

Kasutatud raua poolest on igatahes tegu suurfilmiga, mis viis vaimustusse lavastaja Harlini. „Mul oli 40 tanki, kaheksa helikopterit, neli hävituslennukit ja 2000 sõjameest, ja seda mõnikord korraga, ühe stseeni võteteks. Ma olin nagu kindral. Milline filmimees saab sama tunda? Kunagi? Üldse?” seletas Harlin huvilistele Berliini festivali filmiturul.

Val Kilmer ja Rupert Friend mängivad Ameerika filmimehi, kes satuvad Vene-Gruusia sõja keerisesse. Huvitav on see, et umbes sama süžeega filmi on venelased juba valmis saanud. Plaanitakse teha lisa, juttu on olnud kuulsa jugoslaavlase Emir Kusturica „moosimisest”, et ta teeks Vene rahaga „õige” versiooni Kaukaasia sõjast. Kusturicat on veetud isegi mööda Osseetiat, et teda tegudele innustada.

Võib arvata, et Harlini ja venelaste linateos erinevad vähemalt ühes – nimelt selles, kumb pool on „halb” ja kumb „hea”. Nii on kõiki Vene-Gruusia sõja filme saatnud kahtlus, et tegu on propagandaga. Harlin lükkab süüdistuse kindlameelselt tagasi. „See film ei ole Gruusia-meelne, see on sõjavastane,” ütles ta Berliinis.

Filmitegijad said võtete ajaks oma valdusesse nii Gruusia presidendi residentsi kui ka parlamendihoone.

Filmivõtete ajal kohtus Andy Garcia oma prototüübi endaga, Gruusia presidendi Mihheil Saakašviliga, kuid originaal polevat siiski näitlejatele juhiseid andma kippunud, küll aga küsinud presidendilt nõu Garcia. „Ta tahtis kuulda, kuidas ma hääldan nime Sarkozy,” rääkis toonasest kohtumisest president Saakašvili hiljutisel Tallinna-visiidil.

„Mannerheimil” taas lootust

„Gruusia” uudistega koos kostab Berliinist teateid Soome suurfilmi „Mannerheim” kohta. Nimelt kirjutas esmaspäevane Helsingin Sanomat, et tänu saksa filmiprodutsentide ja Saksa raha kaasamisele läheb see projekt taas liikvele ja sügisel alustatakse võtetega.

Renny Harlini pikalt vindunud filmiprojekt „Mannerheim” pidi käiku minema aastal 2008, kui sellest raporteeris meedia. Film jäi tollal taani rahastaja projektist taandumise pärast määramata ajaks seisma, ent nüüd on marssali filmielulool jälle lootust. Berliinis sõlmitud lepingutega liitus projektiga kuulus saksa produtsent Harald Reichebner ja firma nimega Global United Entertainment. Uus raha lubab võtetega alustada sel sügisel. Niipea kui lumi maha tuleb, hakatakse filmima Soome kodusõjaaegseid lahinguid valgete ja punaste vahel.

Soomlaste meelest on just „Gruusia” lükanud tuult purjedesse kõige kuulsama soomlase eluloofilmile. „Renny Harlini „Gruusia” on äratanud laialt tähelepanu ja see on ilmselt tõstnud „Mannerheimi” šansse,” arvas Helsingin Sanomates projekti vedava stuudio Solar Films juhataja Jukka Helle.

Soome ajaloost jutustav „Mannerheim” kasvatas eelarve 12 miljoni euroni, mis on Soomes kõigi aegade suurim filmile kulutatud raha. Praegu on ikka veel puudu 1,2 miljonit eurot, mille on oma taskust lubanud maksta linateose produtsent Markus Selin, kui Soomes ei peaks leiduma isamaalist raha. Tegijad loodavad vastupidist.

Seni on ära kulutatud neli miljonit eurot. Vahepeal on tehtud tööd stsenaariumi kallal. Tekkinud on uusi ideesid. Osalt vahetatakse välja senised osatäitjad. Igal juhul jääb samaks marssal Mannerheimi osatäitja – Mikko Nousiainen, muuseas, tema tegi kaasa filmi „Gruusia” ühes kõrvalosas.

„Mannerheimi” esilinastumise ajaks pakutakse praegu tuleva aasta novembrit.