Iga visuaalse kunstiliigi puhul nimetatakse tegijatest tavaliselt esimesena režissööri nime. Kuigi telesaate valmimises osaleb väga palju inimesi – kõik need, kes on meetritepikkustes nimekirjades lõputiitrites märgitud –, on huvitava sisu kõrval tähtsaim selle telepilti sättimine, atraktiivse pildirea ja kaadri kujundamine. Olenevalt saatetüübist on ka režissööri roll selles erinev. „Ettevalmistusperioodi, võtteperioodi ja postproduktsiooni perioodi arvestades on keerukaimad lavastuslikud projektid, suured spordiülekanded ja rahvusvahelised koostöö- või suurprojektid,” ütleb ETV pearežissöör Rene Vilbre.
Pikk eeltöö
Režissöör on nagu dirigent, kes materjali paigale asetab ja sellele värvi annab, iseloomustab seda tööd Downtown Pictures OÜ režissöör Ove Musting (31), kes lavastab ka „Eesti laul 2009” eetripildi. „Pole vahet, kas teed filmi või reklaami – kõik kaadriasetused tuleb eelnevalt läbi mõelda. Kohapeal, võtteplatsil, saab veel ainult kohendada,” räägib Musting, kel on nii reklaami, lühifilmi, video kui ka suurte otsesaadete, sh menusaate „Tantsud tähtedega” ja „Eurolaulu” tegemise kogemus. Põhitöö tehakse enne saate eetrisse jõudmist, lisaks kirjutatakse põhjalik storyboard ehk režiiplaan. „Suurte otseülekannete puhul tuleb ettevalmistusfaasis kõik kuni kaadriteni ja muusikataktideni välja joonistada. Aga ootamatusteks tuleb ikka valmis olla – iial ei või teada, kust mingisugune taevas maa peale kukub, nagu juhtus „Tantsud tähtedega” saates, kui elekter kadus. Kõige tähtsam ja põnevam on tiimitöö – üksinda ei tee režissöör seda ära,” ütleb Musting.
Laupäeval läheb „Eesti laulu” otseülekanne eetrisse kahest stuudiost ning sellel on kaks režissööri – Ove Musting tegeleb muusikalise poolega, lauljatega, Marek Miil juhib greenroom’i ja vaheakte.
Tükid kokku
ETV promorežissöör Marek Miil (31) on suurprojekti „Eesti laul” pearežissöör. Tema suuremate tööde kontosse kuuluvad viimase kolme aasta presidendi vastuvõtu ülekanded, „Eurolaulu” saated, „Kaks takti ette”, mitmesugused kontserdiülekanded.
„Suurte projektide puhul tegeleb iga režissöör oma tüki või saateosaga, pearežissööri ülesandeks on jälgida eri etappide ladusat kulgemist, sest otsesaate puhul võib juhtuda nii tehnilisi kui ka sisulisi apsakaid,” selgitab Miil. Tema hirmuunenägudes on olnud olukordi, kus saade on pihta hakanud ja teda ennast pole kohal või pole saatejuhti või puuduvad operaatorid. Või kaob keset kõige suuremat ja tähtsamat otseülekannet järsku ära kaameraside.
Lihtne Liberec
Keerulised on ka suured spordiülekanded. ETV sporditoimetuse juhi Marko Kaljuveeri sõnul saab spordirežissööri võrrelda dirigendiga, ainult selle vahega, et kui pillimehed istuvad sinu ees lavaaugus, siis Tartu maratonil suusatavad sportlased sinu eest suure kiiruga minema ja sa pead nad helikopteri või saanikaameraga kinni püüdma ning korralikult telepilti saama.
„Otepää MK-etapi otseülekandesse on kaasatud 70 inimest, kes kõik alluvad režissöörile ja tegutsevad tema näpunäidete järgi. Ülekande ettevalmistus kestab mitmeid kuid, režissöör töötab välja ülekande plaani, kaamerate paigutuse, koostab meeskonna jne. Võistluse enda vahendamine väärib täiesti eraldi juttu, kuna hetkeseis muutub pidevalt ja režissöör peab sellega pidevalt arvestama. Ka seda, kes pääseb telepilti, kes mitte. Tartu maraton on kindlalt üks raskemaid ülekandeid, mis režissööril ette võib tulla. Riskimomente on palju – halb ilm, helikopterite töö, saatjate töökindlus jne,” selgitab Kaljuveer.
Kontsertide puhul tehakse saatele enne teleproov, Otepää MK ülekannete puhul toimub katsevõistlus, Tartu maratonil tehniline läbimäng.
Otseülekandeid tehakse suhteliselt harva. Suurem osa tööst on n-ö igapäevasaated, peale uudiste ka väiksemad otseülekanded – näiteks korvpalli- ja jalgpallimängud. Spordirežissöörid ütlevad, et raskusastme järgi on kõige kergem suusatamise MM-i vahendamine, mille ülekande pilt tuleb valmiskujul sisse, uudiste töö on sellest keerulisem.
Eri lähenemine
ETV pearežissööri Rene Vilbre sõnul on telerežii väga spetsiifiline ja keerukuse järgi saateid võrrelda ei saa. „Suured spordiülekanded nõuavad teistsugust loogikat kui magasinimõõtu linti võetud teleajakiri. Ei saa võrrelda väitlust otsestuudiost ja muusikasalvestust, draamasarja ülesvõtmist. Universaalseid režissööre, kes saavad kõikide žanritega ühtviisi andekalt hakkama, pole ma veel kohanud,” teab Vilbre.
Režissööritöö
Kõige keerulisemad on otseülekanded. Kontserdid, laulupeod, presidendi vastuvõtt, spordiülekanded, suured meelelahutussaated, lavastuslikud projektid ja rahvusvahelised koostöö- või suurprojektid.
ETV-s kui suurimas telesaateid tootvas asutuses on paarkümmend režissööri, paljud töötavad projekti korras või töövõtulepinguga.
Legendaarseid telerežissööre:
Virve Koppel, Virve Aruoja, Peeter Tooming, Vello Rummo, Grigori Kromanov, Artur Rinne, Tõnis Kask, Jüri Pihel jt.
Uus põlvkond legendiks saajaid:
Ain Prosa, Ülle Õun, Maire Radsin, Eva-Katariina Taimre, Helen Valkna, Tarmo Krimm, Marek Miil, Ove Musting, Mihkel Ulk jne.
