Richard Villems - geeniuurijast jäljekütt

Detsembrist Teaduste Akadeemia presidendina tööd alustav molekulaargeneetik Richard Villems on teadustöös olnud omamoodi jäljekütt. Erinevaid geenikombinatsioone võrreldes on ta liikunud nende inimeste kannul, kes 70 000 aastat tagasi kolisid Aafrikast välja ja hakkasid ülejäänud kontinente asustama.

Geeniuuringute abil on Villems uppi keeranud mõnegi arusaama inimese põlvnemisest ning paigutanud näiteks laplased hoopis Hispaaniasse ja leidnud eestlaste sugulasgeene Borneolt.

•• Teie uuritavat teadusharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Millega see teadus tegeleb?

Viimased kümme aasta olen ma uurinud inimpopulatsioonide geneetilist rikkust. Seda võib nimetada ka arheogeneetikaks, mille eesmärk on taastada tänapäeva inimeste geneetilist varieeruvust uurides demograafilisi protsesse, mis on toimunud viimase 150 000 aasta jooksul. Oluline osa on Aafrika uurimisel, kus geneetiline varieeruvus on suurem kui mujal maailmas kokku. Enam ei ole eriti palju vastuseisu teooriale, et inimkonna geneetiline varieeruvus väljaspool Aafrikat algas umbes 70 000 aastat tagasi, kui moodne inimene rändas Aafrikast välja. Minu eesmärk on uurida, kuhu ta rändas, millal toimusid esimesed hargnemised ja kuidas seletada Lääne-Euroopa ja Kaug-Ida inimeste geneetilisi erinevusi.

•• Kuidas geeniuuringud toimuvad? Kas saate juba anda mõnele küsimusele kindla vastuse?

Tänaseks on inimgenoom sekveneeritud, mis tähendab, et kõik kolm miljardit aluspaari inimese kromosoomides on suudetud järjekorda panna. Sealsete varieeruvuste kaudu saab näiteks uurida geneetilisi haigusi. Neid on praeguseks teada ligi 6700. Geneetilise varieeruvuse teadmine võimaldab mitte ajada inimkonna normaalset varieeruvust segi mõne variandiga, mis põhjustab haigust. Tunnetuslikust aspektist ja uudishimu rahuldamiseks saab geenide kaudu uurida inimkonna migratsiooni ja seda tõestada.

•• Geenid oleksid sel juhul siis võrdlusmaterjal, tõestus teie teooriatele?

Jah. Näiteks uurisime oma töögrupiga: kust pärinevad mustlased? Nende ingliskeelne nimi (Gypsy) viitaks justkui Egiptuse päritolule, samas räägivad nad indo-aaria keeli. Slovakkia mustlaste geenid näitavad, et 60 protsendi ulatuses kattuvad nende emaliini geenid Indias leiduvate emaliini geenidega.

Kuid geenide abil saab ka klassikalisi seisukohti ümber lükata. Kirjanduses levis üsna laialt väide, et saamid on alles hiljuti samojeedidest lahknenud ja on nendega lähedases suguluses. Geenid näitavad, et sugulus on nullilähedane ja sarnaseid geeniliine leidub hoopiski Lõuna-Prantsusmaal. Praegu asume uurima Birma geene, et näha, kus paiknevad sealsed geenid maailma geenipuus. Selle piirkonna vastu tunnen ma suurt huvi, sest seal võivad elada nende otseste pioneeride järeltulijad, kes Aafrikast välja rändasid. Aga nad võivad olla ka juba India ja Hiina geenide segunemisel tekkinud derivaadid.

•• Inimesed on uudishimulikud. Loomulikult tahetakse teada, mis oli kaugetel aegadel ja kust kõik on alguse saanud. Kas teie oskate vastata?

Paralleelselt arheoloogide ja paleoantropoloogidega on geneetikud jõudnud seisukohale, et anatoomiliselt moodne inimene, kelle hulka kuuluvad kõik elavad rassid, tekkis Aafrikas 150 000 aastat tagasi. Viimase nelja aasta jooksul on Etioopiast leitud 120 000-aastane kolju ja 160 000-aastane kolju, mis on dateeritud juba arheoloogiliste meetoditega. Kuna geneetika on leidnud endale arheoloogilist tõestusmaterjali, siis on selle ala eneseteadvus viimase kümne aasta jooksul tõusnud. Populatsioonigeneetikast on inimkonna eelajaloo uurimisel palju kasu, arheoloogidel pole nii kaugest ajast ju suurt midagi leida.

•• Ja geenid vastavad sellele, kuidas tekkisid rassid ja mismoodi koloniseeriti maailm?

Praeguse pildi järgi on nii. India, Lõuna-Hiina ja Austraalia asustati kõik väga lühikese aja jooksul. Arvatavasti liikusid inimesed 70 000 aastat tagasi Etioopiast Araabia poolsaarele. Sealt liiguti väga kiiresti Indiasse ja Hiinasse ning paistab, et tee peal jäeti osa koloniste maha. Paisuma hakkasid need seltskonnad, kes jõudsid Hiinasse, Indiasse ja Austraaliasse, kusjuures nad olid kõik väga pikalt üksteisest isoleeritud. Euroopasse jõudis moodne inimene tõenäoliselt umbes 40 000 aastat tagasi. Ilmselt jõudis siia seesama seltskond, kes jäi esialgsest koloniseerimislainest maha kuhugi Iraani kanti. Kuid see pole seni veel tõestatud. Rasside teke on olnud aga kohanemine looduslike oludega ja samas osalt puhtjuhuslik protsess. Sellele on raske vastata, sest me ei pruugi ette kujutadagi, millised klimaatilised tingimused valitsesid 30 000 aastat tagasi ja miks asjad täpselt nii läksid.

•• Mainisite, et Euroopa asustuslugu on veel mõnevõrra segane?

Euroopas elasid sadu tuhandeid aastaid neandertallased. Arheoloogid ei kahtle enam, et neandertallaste jäljed ulatuvad Euroopas enam kui 250 000 aasta taha. Ja enne seda proovisid inimese eellased Euroopat samuti korduvalt koloniseerida. Juba ligi miljon aastat tagasi. Pole võimatu, et neandertallaste esivanemad asustasid Euroopat juba pool miljonit aastat tagasi. Esialgu ongi lahtine küsimus, kas neandertallasi tuleks pidada ka eurooplaste esivanemateks või on nad siin segunenud moodsa inimesega. 20 aastat tagasi arvati, et Pekingi inimesest tekkisid hiinlased, neandertallasest eurooplased, Jaava inimesest austraallased jne. Tänaseks on see teooria uppis ja geneetilised andmed ei anna võimalust, et neandertallased ja tänapäeva inimesed oleksid segunenud. Seega peame arvama, et moodsa inimese tulek tähendas neandertallase surma. Põhjuseks ei pidanud tingimata olema nende hävitamine, piisas sellest, kui konkureeriti samas ökoloogilises nisŠis. Kooseksisteerimine kestis ligi 10 000 aastat.

•• Kuidas sobivad eestlased kogu sellesse juttu? Oleme jätkuvalt soomeugrilased?

Muuseas, pool eestlaste isaliini geene tuleb tont teab kust. Sõsargruppe on näiteks Borneo saarel ja Lõuna-Hiinas. See puudutab ka soomlasi, karjalasi ja marisid. Hea oleks panna sellele etapile punkt ja saada teada, kas Borneo sõsargrupp on kuidagi seotud Uurali keelkonna ja rahvastega ning millal võis toimuda nende rahvaste lahknemine.

Keeleteadus liigitab meid muidugi jätkuvalt soomeugrilasteks, kuid tegelikult on asi keerulisem. Geeniliinid näitavad vaid 5 protsendi ulatuses sarnasust Uurali ja Siberi rahvastega. Enamik geene pärineb ikkagi Lääne-Euroopast. Umbes 20 000 aastat tagasi oli Euroopa üsna tühi maa, kus valitses jääaeg, kuid inimesed elasid Püreneedes ja Lõuna-Prantsusmaal. Samuti Ukraina piirkonnas. Et toona toituti peamiselt põhjapõtradest, kes liikusid jää taandudes põhja poole, oma kliimavöötmesse, siis järgnesid toidule ka inimesed. Sellise rände on läbi teinud eestlastegi esivanemad.

•• Selle all ei maksa ilmselt mõista, et baskid, kes seni Püreneedes elavad, on lihtsalt kamp laplasi, keda omal ajal jahile kaasa ei võetud?

Kindlasti mitte. Millal ja kus keegi endale keele sai, on iseasi. Kuid baskide hulgas ja Püreneedes on säilinud geene, mis on valdavaks saamide seas. Seda on lihtne öelda, sest saamide geneetiline varieeruvus on üsna väike. Eestlastel jälle märksa suurem.

•• Geeniteadus on praegu üsna uus ja moodne ala. Vahepeal üritas osa teadlasi tollal uudsete IQ-testide abil tõestada mõne rahva või rassi ülimuslikkust. Sama prooviti teha kraniomeetriaga. Pole ju võimatu, et säärast lollust üritatakse teha geeniteadusega?

Mõni firma võib teie geenid 5000 krooni eest läbi uurida ja öelda, et selline kombinatsioon on levinud Iraanis või Hiinas. Ameeriklastele on see abiks, sest nende taust on üsna hägune. See on lihtsalt huvitav. Kuid öeldakse, et pool inimese käitumisest tuleb keskkonnast ja teine pool geenidest. IQ ja rasside erinevuse teemadel spekuleerimise vastu räägivad elementaarsed näited. Näiteks Austraalia aborigeenid on olnud 40 000 aastat isolatsioonis. Praegu maailmas levinuimad indoeuroopa keeled on heal juhul vaid 6000 aastat vanad. Samas on aborigeenid alati võimelised selle keele selgeks õppima. See on küll poliitiliselt ebakorrektne, kuid siiski kõnekas näide. Üks teadlane, kes elas aastaid paapuade juures, leidis, et võrreldava küsimustikuga mõõdetuna peaks keskmine paapua olema intelligentsem kui keskmine njuujorklane. Seda põhjusel, et paapuate elutingimustes kehtib reegel, et kui sa pole piisavalt arukas, siis koristab looduslik valik su lihtsalt ära.

•• Seega ei saa geeniteadus tekitada olukorda, kus ühed inimesed hakkaksid ennast teistest paremaks pidama?

Praegu tehakse töid, kus proovitakse korreleerida terveid populatsioone selle järgi, kas nende geenivariandid soosivad koostööd või individualismi. Ma ei imestaks, kui midagi sellist õnnestuks isegi tõestada. On rahvaid, kes on suutnud luua impeeriume, ja võimalik, et neil rahvastel prevaleeruvad teatud geenikombinatsioonid. Samas on arvamus, et minu jumal on parem kui sinu, inimestega kogu aeg kaasas käinud. Selle taga on palju muud kui vaid geenid.

Süüdistada oma hädades kedagi teist või kuulutada ennast väljavalituks on inimkonnale omane ja geneetikaga ei saa siin kuidagi spekuleerida. Geneetiliselt oleme siiski väga ühtlased, näiteks on geneetiline varieeruvus Tartu linnas märksa suurem kui asumis, kus oleks 10 000 tartlast ja 10 000 Kongo elanikku. Siis muutub geenidevaheline erinevus juba märksa väiksemaks.

Richard Villems

Sündinud: 28. november 1944

Abielus, kaks last

•• 1962 Pärnu 2. keskkool

1968 Tartu ülikooli arstiteaduskond

•• 1972 meditsiinikandidaat

•• 1984 bioloogiadoktor

•• 1986 Eesti Biokeskuse direktor

•• 1987 professor

•• 1989 Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliige

•• 1994 Erfurti Teaduste Akadeemia liige

•• 1994–1999 Eesti Teaduste Akadeemia asepresident, astronoomia ja füüsika osakonna juhataja

•• 2000 Soome Teaduste Akadeemia liige

•• 2004. aasta 8. detsembrist Eesti Teaduste Akadeemia president