Riigiarhiivis näitus Eesti nahakunsti tippteostest
Näituse idee ja teostuse taga on professor Kaalu Kirme, kes on üks Eesti parimaid nahakunsti asjatundjaid.
1920.–1930. aastad olid Eestis nahakunsti arengu tippajaks, mil mitmed silmapaistvad kunstnikud valmistasid suurel hulgal originaaltöid. Paraku on need säilinud väga lünklikult. Üheks põhjuseks on muidugi sõda – ainuüksi 1944. aasta 9. märtsi punalennuväe rünnaku ajal Tallinnale hävis Tartu maantee alguses olnud kunstimuuseumis koos muude sedöövritega ka 267 nahakunsti tippteost.
Tuntud Taska
Eduard Taska nimi on Eestis üldtuntud, sest temaga saab alguse Eesti rahvuslik nahakunst. Näitusele valitud eksponaatidest moodustavad tema tööd ligi poole. Väljas on tema varasemad tööd 1920. aastate algusest, jälgitav on Taska areng läbi 1930. aastate, mil tema töökojas oli ametis pea poolsada inimest. Taska töökoja tooted olid ja on tänaseni tuntud ning hinnatud ka väljaspool Eestit.
Taska kõrval on teised Eesti nahakunstnikud üldsusele hoopis vähem tuntud. Näiteks baltisakslane Carl Unger, Eduard Taska õpetaja. Unger ostis endale Tartus köitetöökoja juba 1893. aastal ja tegutses veel 1920. aastatelgi. Sellest ajast pärineb Ratsarügemendi Ohvitseride Kogu külalisraamat. 1920. aastate alguses toimis osaühisus “Estoköit”, mille olid asutanud Eduard Taska, Voldemar Päts ja August Kilgas. Näitusel on väljas ainuke osaühisuse säilinud toode: nahkalbum Vabariigi Valitsuse liikmete fotodega.
Rariteedid on Petseri kloostri nahatöökojas valminud tööd, millest üks – Kodutütarde Petseri ringkonna fotoalbum – on ka näitusel väljas.
Eesti tarbekunsti suurmeister Adamson-Eric tõi uuendusi kaasa ka oma nahkehistöödega, mis torkavad näitusel ülejäänud traditsiooniliste köidete taustal kohe silma oma koloriidi ja kompositsiooniliste lahendustega. Mitmete kaunite väljapandud nahkehistööde autoreid ei ole kahjuks seni õnnestunud veel välja selgitada, mis ei takista
aga sugugi nende visuaalset nautimist.
