Kõige rohkem kindla peale minekut hoovab aga hoopis mustast kiletelgist, kus etendused toimuvad. Turvaline ja ilmastikukindel, ehkki ei sobi põrmugi vanalinna sisehoovi. Pealegi lämmatab see näidendi ülimalt romantilise meeleolu, mõjudes liigagi argiselt. Nii et üldmulje jääb ikka ilmsi nähtust, mitte unenäost. Isegi Liivi „musta lae” meenutamine ei lisa romantikat, selleks on konkreetne lagi liiga suur ja liiga kõrgel. „Suveöö unenägu” väärinuks fantaasiarikkamat interjööri. Soovitatavalt vaba õhku või vähemalt Estonia kontserdisaali luksusliku dekooriga lage nagu NO-teatri napilt varem esietendunud „Pööriöö unes”.