Romaaniülikool: E. L. Doctorow “Ragtime”
– Goldman oli tualettlaua juurde läinud ja korgitas linimendipudeleid, selg Evelyni poole, kui noorem naine hakkas voodis nagu lainetav meri voogama. Samal hetkel kostis seinast kähe ebamaine röögatus, kapiuks paiskus pärani ja Ema Noorem Vend prantsatas tuppa, näol püha lihasuretaja ahastusegrimass. Ta hoidis kahe käega oma perutavast peenisest kinni, otsekui seda taltsutada soovides, aga see, tema kavatsusi eimillekski pidades, andis talle piitsa ja saatis noormehe ekstaasi- või meeleheitekarjatuste rütmis lendu suuri kiudjaid spermapurtsatusi, mis sööstsid õhku nagu kuulid ja langesid siis aeglaselt nagu telegrammilinditükid voodis lebava Evelyni peale.
– Pierpont Morgan oli Ameerika kangelane klassikalisel kujul, ääretusse rikkusse sündinud mees, kes kõva töö ning raudse rusikaga oli perekonna varanduse nii palju kordseks kasvatanud, et see muutus käsitamatuks. Talle allusid 741 direktorit 112 korporatsioonis. Ta oli Ühendriikide valitsusele laenu andnud ja riigi pankrotist päästnud. Ta oli 1917. aastal lasknud ühesaja miljoni dollari väärtuses kullakange sisse vedada ja börsipaanika likvideerinud. Tema erarongide ja luksusjahtide ees avanes mis tahes riigi piir ja ta tundis ennast igal pool maailmas kodus. Monarhina valitses ta nähtamatut, rahvaste vahelist kapitalikuningriiki, mille iseseisvust tunnustati kõikjal.
– Värisev ning leemendav Houdini aidati kirstust välja. Iga vägitükk kõneles Houdini igatsusest oma surnud ema järele. Ta maeti maha ja ta tõusis üles, maeti uuesti maha ja tõusis uuesti üles. Ühel õhtul New Rochelle’is, kui tal oli ainult üks esinemine ette nähtud, ilmnes tema suremisiha nii selgel kujul, et inimesed hakkasid karjuma ja kohalik vaimulik tõusis püsti ning hüüdis: Houdini, te mängite igavese hukatusega! Võib-olla oligi asi juba nii kaugel, et ta ei suutnud enam vahet teha oma elu ning trikkide vahel.
García Márquez ja Doctorow
Siin toodud tsitaatidest esimene ja kolmas võiksid väga hästi pärineda ka mõnest Colombia kirjaniku Gabriel García Márqueze teosest. Ei ole sugugi välistatud, et “Ragtime’i” autor E. L. Doctorow sai colombialase romaani “Sada aastat üksildust” (1967) erakordsest menust inspiratsiooni ja otsustas selle mõjul üritada midagi samasugust põhjaameeriklase vaatepunktist. “Sadat aastat üksildust” ja “Ragtime’i” lähendab katse jäädvustada ajaloolis-ühiskondlikku protsessi kui suurt plaani, haarates avarat pealispinda, ent samas peitub selle all allegoriseeriv-sümboolne taotlus.
García Márqueze romaanis areneb perekonnakroonika väljamõeldud tegevuspaigas Macondos. Doctorow võte aga oli isegi veel julgem: ta allegoriseeris perekonnaliikmed, kelle kohta lugeja ei saagi teada muud, kui et need on suure algustähega Ema, Isa, Ema Noorem Vend ja Väike Poiss. Lisaks kohtab lugeja veel (lõpuks Läti juudiks osutuva) kunstniku Tate’i tütart, kel ka pole muud nime kui Väike Tüdruk.
Edasi läheb kahe kirjaniku jutustuslaad lahku. Doctorow kirjutab enamasti (nagu siinses teises tsitaadis) lihtlausetega – mis oli ehk katse tulla vastu suurimale mõeldavale lugejaskonnale, aga mille taga võiks näha ka soovi peegeldada Ameerika ärirassi konkreetsust ja asisust, kui mitte primitiivsust.
Doctorow kujutab USA-d XX sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani – aega, mis märkis Ameerika keha meeletut maist paisumist-laienemist, aga mille sekka eksis ometi romantilis-nostalgilise ragtime’i helisid – põgusaks lohutuseks neile, kes toores eluvõitluses jalge alla tallati.
Tõlkija Enn Soosaar selgitab oma saatesõnas seda, mida tähendab ragtime: “Pisut lihtsustatult võib ragtime’i nimetada dzässieelse rahvaliku muusika liigiks, mis tekkis XIX sajandi viimasel veerandil Ameerika Ühendriikides. (...) siin segunevad huvitavaks tervikuks kohalik neegrimuusika ja valgete hulgas harrastatud Euroopa muusika, eelkõige marss, kadrill, polka. Ingliskeelset sõnapaari “rag(ged)” ja “time” tuleks tõlkida umbes “räsitud takt või rütm”.
“Rag” tähendab ka kaltsu, räbalat. Doctorow tundubki kujutavat oma kodumaad kui määratu suurt räbalat, mis on täis pahede-pattude auke, kuid lohiseb igal juhul vääramatult edasi – seda võib välja lugeda irooniavälgatustest, mida on kroonika asjalikku kulgu tihedasti pikitud.
Ameerika on viga
Tugevas kontrastis allegoriseeritud Perekonnaga, mis võiks sümboliseerida anglode alg-Ameerikat, on suurem osa romaani teisi tegelasi võetud otse elust-ajaloost: tsirkusekunstnik Harry Houdini (kes meenutab “Saja aasta üksilduse” mustlast Melquíadest, ta toob romaani maagilist hõngu), psühholoog Sigmund Freud (kes pärast Ameerika-ringreisilt Euroopasse naasmist elutargalt järeldab: “Ameerika on viga, tohutu viga”), seltskonnakaunitar Evelyn Nesbit, anarhist Emma Goldman, USA rahakolossid Henry Ford ja J. P. Morgan.
“Suure räbala” edasilohisemise kujundit kinnitab romaani finaal, kus lesestunud Ema abiellub kunstnik Tate’iga. Tate teeb sel ajal raha filmidega, mis kinnitavad USA patriotismi ja sõjalist valmisolekut. Siis juba läheb ta mõte filmidele lastest, kes Ameerika enda kombel on kord tülis, siis jälle sõpruses – ükskõik mis on nende nahavärv ja rassikuuluvus.
Tõsisem on lugu nendega, keda räbalana edasilohisemise väljavaade ei rahulda. Anarhist-kommunist Emma Goldman saadetakse maalt välja. Neegermuusiku Coalhouse Walker Noorema ja Ema Noorema Venna juhitud rühmituse mäss raha- ja võimu-Ameerika vastu on Doctorow hämmastavalt täpne ettekuulutus New Yorgi 2001. aasta 11. septembri sündmustest.
1936. aastal kirjutas neegerluuletaja Langston Hughes poeemi “Las Ameerikast taas saab Ameerika”. See on karje õigluse järele, hingeülla Ameerika järele. Nukra skepsise varjust laseb samasugust hõllandust tunda “Ragtime”.
Elust ja loomingust
E(dgar) L(aurence) Doctorow
(1840–1902)
•• Sündinud 1931. aastal New Yorgis teise põlve vene-juudi emigrantide peres. On õppinud Kenyoni College’is ja New Yorgi Columbia ülikoolis.
•• Aastail 1960–1964 oli Doctorow kirjastuse New American Library toimetaja. Samuti on ta pidanud loenguid mitmes ülikoolis.
•• Tema esikromaan oli vestern pealkirjaga “Tere tulemast Rasketesse Aegadesse” (“Welcome to Hard Times”, 1961). Järgnesid romaanid “Suur nagu elu” (“Big as Life”, 1966) ja “Danieli raamat” (“The Book of Daniel”, 1971; taustaks Rosenbergide spionaazˇilugu).
•• Ükski Doctorow teos ei ole varem ega hiljem saavutanud seda menu, mis kaasnes romaani “Ragtime” (1975) ilmumisega. See on tõlgitud paljudesse keeltesse, eesti keelde vahendas selle Enn Soosaar 1981. aastal. Samal aastal lõi Milosˇ Forman romaani põhjal filmi, mis samuti võeti hästi vastu.
•• Hilisematest romaanidest on esile tõstetud “Maailma laata” (“The World’s Fair”, 1986, sai rahvusliku raamatuauhinna) ja “Jumala linna” (“The City of God”, 2000).
•• Lisaks on Doctorow avaldanud näidendi “Joogid enne õhtusööki” (“Drinks before Dinner”, 1979) ja esseistikat.
