Roosi nimi
Mõnikord kirjeldava, nagu Iceberg (Jäämägi) või Sutter’s Gold (Sutteri Kuldne). Või kellegi järgi, keda kõik teavad – Princesse de Monaco (Monaco Printsess), Claudia Cardinale, Gina Lollobrigida.
Roose aretatakse nii ilu, lõhna, õiestruktuuri, lehestikku kui kasvu silmas pidades ja sageli ka kõiki neid korraga saavutada püüdes. Roosiaretus nõuab kannatlikkust ja aastaid kestvat tööd ning uuringuid. Roosiaedades käies pange tähele roosi nime.
Roosid on saatnud inimesi sama kaua, kui nood siin maakeral üldse on astunud. Mõned neist inimestest on andnud oma nime roosile – Duchess of Windsor (Windsori Hertsoginna), Catherine Deneuve, Romy
Schneider, kui nimetada vaid mõnda naist ja aednike ning roosiaretajate sugulast. Uusi variatsioone roosidest saadakse olemasolevate roosisortide risttolmeldamisel ning mõnel neist on suisa ammuste eelkäijateni välja ulatuvad “sugupuud”. Erilise roosi aretamiseks võib kuluda kümmekond aastat, see on kunst, mis nõuab kannatlikkust, teadmisi ja uuringuid.
Aretaja fantaasia
Oma nime võivad aga roosid olla saanud nii aretaja fantaasialennus kui ka mõne inimese soovil, kes tahab endanimelist roosisorti. Monaco printsess Grace’ile meeldis roos nimega Princesse de Monaco, mille aretas Prantsuse perefirma Meilland võistluseks, mis Monacos peeti. Selle roosi värvid moodustavad kaks riba, nii nagu Monaco lipul. Meilland otsustas ristida selle Monaco Printsessiks. Teise perefirma Laperriere’i loodud roos Hillary First Lady (Esileedi Hillary) ristiti USA presidendiproua auks Suure seitsmiku Lyoni tippkohtumise puhul 1996. aastal, mil teisedki maailma riikide liidrite abikaasad said omanimelise roosi. Hillary läheb kaubaks erakordselt hästi, kinnitas Richard Perriere.
Prantsuse firma Delbard aga aretas aastal 2000 vapustava punase roosi, mis sai nime Eiffeli torni järgi, kuna tegemist on roniroosiga. Kuninganna Elizabethi nime kandev roos sai maailma roosikasvatajate föderatsioonilt tiitli “maailma eelistatuim roos”, seda lisaks Ameerika roosikasvatuste kuldauhinnale aastast 1960.
Inimene annab loa
Meilland’il on ka sordid, mis kannavad Monaco praeguste printsesside nimesid: Princesse Caroline ja Princesse Stephanie. Peale selle ka Monaco valitseja Rainier’ 50. võimulolekujuubeliks aretatud Jubilee. See säravpunane ja valge roos on saanud mitmeid auhindu, sealhulgas kõige ihaldatuma Ühendriikides, kus seda müüakse nime all Cherry Parfait (Kirsiparfee).
“Roosile kellegi nime andmise jaoks peame saama sellelt isikult kirjaliku loa, kuna edaspidi on tegemist kaubamärgiga,” selgitas Converset Meillandi perefirmas, mida praegu juhib Meilland’ide kuuenda põlvkonna esindaja Alain Meilland.
“Ma tagan ka selle, et inimene, kelle nime roos saab, seda ikka ka ise näeks,” lisas Converset.
Esimene kunstniku kujutatud roos on leitud tohutust Knossose paleest Kreeta saarel, ilmselt kuningas Minose ajast nii umbes 2000 aastat enne meie aega. Antiikpoeedid laulsid kiidulaule roosile, nagu näiteks kreeka poetess Sappho: “Kui Zeus tahaks nimetada kedagi lillede kuningannaks, siis kroonitaks selleks roos.” Ajaloolane Herodotos kirjeldas 60 õielehega roosi kuningas Midase aias, mis lõhnas magusamalt kui miski muu.
Vanad roomlased tegid roosidest vanikuid, mida kingiti külalistele. Neil oli ka “la patina de rosis” ehk kook, milles oli kasutatud roosiõisi. Niisamuti saadi roosiõite abil eriti aroomikat veini ning roosiessentsi kasutati raviotstarbel. Roomlased ehitasid ka rooside kasvatamiseks talvisel ajal kasvuhooneid, kus taimi piserdati õitsema ärgitamiseks sooja veega. Roose kasutati nii ruumide kaunistamiseks kui endi ehtimiseks festivalidel.
Järgnevail sajandeil ja läbi kogu keskaja kasvatati roose kloostrite aedades. 8. sajandil andis kuningas Karl Suur välja dekreedi, millega roos tunnistati kuninglikes aedades kasvatamisväärseks lilleks.
Roosidel on erakordne võime kohanduda erineva kliima ja pinnasega. Metsikult kasvavad roosid kõikjal põhjapoolkeral Arktikast Põhja-Aafrika ja Jeemenini, Lõuna-Indiast USA lõunaosariikide ja Taini. Kuid looduses on nad täiesti olematud lõunapoolkeral. Metsikute rooside kõige külluslikumaks kasvukohaks on Lääne-Hiina, kus leidub kõiki seitset põhiliiki roose, millest igaühest on omakorda kümneid alaliike. Ka Kesk-Aasias on metsikuid roose erakordselt palju. Prantsusmaa on koduks 32 metsikule roosile, millest paljud on olnud aluseks meie tänaseid aedu täitvaile hübriididele.
Armastuse ja surma sümbol
Rooside sümbolism meie maises ühiskonnas on pärit vähemalt antiikajast. Kui Aphrodite kallim Adonis suri, sündisid tema valatud verest esimesed punased roosid. Seetõttu sai roosist armastuse, surma ja taassünni sümbol. Roosi on seostatud ka jumaliku ja taevaliku emakujuga, alates Isisest Egiptuses Neitsi Maarja ja Devini Indias. Mõned roosid õitsevad kaks korda aastas, ilmutades loomuldasa tõsiasja, et enne, kui keegi saab taassündida, peab surema. Roosid sümboliseerivad ka Jeesuse verd ristil ja nii on roosidest saanud jumaliku armastuse sümbol. Tõeliseks armastuse tähtmärgiks tõusid roosid rüütlite aegadel ja on seda senimaani. Keskajal tohtisid vaid neitsid kanda roosidest punutud pärgi, kuna roosi peeti Neitsi Maarja sümboliks.
Roosid pole jätnud puutumata ka ajalugu. Lancasterite punane roos ja Yorkide valge roos, vastased Rooside sõjas Inglismaal. Tudori kuningliku dünastia sümboliks sealsamas on kaks läbipõimunud roosi, tähistades leppimist Inglismaal.
Roos, olgu sel mis tahes nimi, on jagamatuks osaks inimühiskonnast.
