Rootsi Akadeemia kommentaar

J.M. Coetzee romaane iseloomustab hästi üles-ehitatud kompositsioon, tiine dialoog ja analüüsi briljantsus. Samal ajal on ta piinlikult põhjalik kahtleja, kes halastamatult paljastab lääneliku tsivilisatsiooni jõhkrat ratsionalismi ja kosmeetilist moraalsust. /—-/

Tema varane romaan “Dusklands” oli esimene näide empaatiahulgast, mis võimaldas Coetzeel ikka ja jälle võõra naha sisse pugeda. Vietnami sõja ajal Ameerika valitsuse jaoks töötav mees unistab võitmatu psühholoogilise relva väjamõtlemisest, samal ajal kui ta eraelu laguneb. Need peegeldused on kõrvutatud ühe 18. sajadi buuri maadeavastaja kirjutatud ettekandega Aafrika ekspeditsioonist. Kaks misantroopia vormi: intellektuaalne suurushullus ja elujõuline barbaarsus peegeldavad teineteist.

##Järgmise romaani “In the Heart of the Country” üks element kirjeldab psühhoosi. Vaga vanapiiga jälgib vastikusega oma isa armulugu noore värvilise naisega. Ta unistab nende mõlema tapmisest, kuid kõik osutab hoopis sellele, et ta otsustab laskuda perversse kokkuleppeni majateenijaga.

“Waiting for the Barbarians” on Joseph Conradi traditsioonides loodud poliitiline thriller, kus idealistlik naiivsus avab õudusele värava. Mänguline metaromaan “Foe” pöörleb elu ja kirjanduse ühildamatuse ümber.

Romaaniga “Life and Times of Michael K”, mille juured on Defoe, Kafka ning Becketti juures, saab selgeks, et Coetzee on üksinduse kirjanik. Romaan kirjeldab tähtsusetut kodanikku, kes lendab sõjaohu eest riiki, kus valitseb ükskõiksus ja kõnevõimetus, mis johtub võimu loogikast.

“The Master of Petersburg” on Dostojevski elu ja kirjandusmaailma parafraas. Romaanis “Disgrace” mässib Coetzee meid usalduse kaotanud õppejõu võitlusesse kaitsta oma ja tütre au uutes olukordades, mis on tekkinud Lõuna-Aafrikas pärast valgete ülem-võimu kokkukukkumist. Romaan tegeleb tema loomingu keskse küsimusega: kas ajaloo eest on võimalik põgeneda?

Autobiograafiline “Boyhood” keskendub poja alandamisele isa poolt, kuid raamat edastab ka maagilist mälestust elust vanamoodsas Lõuna-Aafrika maakohas, lõputute konfliktidaga buuride ja inglaste, valgete ja neegrite vahel. Selle järjes “Youth” lahkab kirjanik ennast kui noort meest jõhkrusega, mis on veidralt lohutav igaühele, kes suudab end temaga samastada.

Coetzee tööd on mitmekesised. Pole kahte raamatut, mis järgiks sama retsepti. Tähelepanelik lugemine paljastab korduva mustri, milles joonistub spiraalne rännak, mida kirjanik peab vajalikuks, et pühitseda oma tegelasi. Tema kangelasi surub alla soov minna põhja, kuid paradoksina ammutavad nad jõudu oma väärikusest.