Rootsi tollaste juhtide sooviks oli takistada igal võimalikul kombel viletsate ja muust rassist inimeste sigimist ning arendada edasi aaria rassi, on väidetud ajakirjanduses. Rootsi valitsusse hakkab ilmselt lähiajal saabuma tuhandeid kahjutasunõudeid sundsteriliseeritud naistelt, kelle kurba saatust on ajaloolaste väitel püütud aastakümneid maha vaikida.

"Toimunut saab nimetada üksnes barbaarsuseks," ütles Rootsi sotsiaalminister Margot Wallström intervjuus Dagens Nyheterile. Wallström lubas ka hakata uuesti läbi vaatamata seadusi, mille kohaselt on steriliseerimine seaduslik ja mis ei luba koletu teo eest kahjutasu maksta.

Sotsiaalminister häbeneb

Dagens Nyheteri ajakirjanik Maciej Zaremba, kelle paljastused ilmusid lehes neli päeva järjest, väidab, et Rootsis algasid steriliseerimised 1935. aastal, kulmineerusid 1947, mil steriliseeriti 2264 inimest, ja lõppesid 1976. Ametlikult toimus steriliseerimine vabatahtlikult, aga ohvrid ise on kinnitanud, et neid sunniti laste äravõtmise ja maalt väljasaatmise ähvardusel kirjutama alla vastavatele dokumentidele, edastas agentuur Reuter.

Enamik ohvritest olid "alaväärtuslikud", vaesed või segarassist ehk siis inimesed, kel oli õppimisraskusi, kes olid vaesest perest või mitte piisavalt põhjamaist tõugu.

üks ohvritest, praegu 72-aastane Maria Nordin ütles, et teda peeti õppimisvõimetuks, kuna tal polnud raha osta prille ja ta ei näinud tahvlile. "Olin vaesest perest ja väga tagasihoidlik ega julgenud suud eriti lahti tehagi. Pealegi ei näinud ma tahvlile ja nii saadeti mind erikooli, mis oli pigem küll lastevangla," rääkis Nordin Dagens Nyheterile. Veidi enne kooli lõpetamist, kui Nordin oli 17-aastane, kutsuti ta kooli direktori juurde, kus ta pidi alla kirjutama dokumendile, millega lubas end steriliseerida.

"Kirjutasin alla, sest tahtsin vabaks saada. Mind viidi Bollnäsi haiglasse ja minust võeti kõik välja. üks doktor ütles mulle, et ma olen poolearuline ega tohi lapsi saada," rääkis Nordin. Hiljem sai rumalaks tembeldatud naine hakkama nii töö kui enda eluga.

Eelmisel aastal esitas Nordin Rootsi valitsusele kahjutasunõude, aga ei saanud midagi, sest kõik oli toimunud seaduste kohaselt. Sotsiaalminister Wallströmil on aga enda sõnul nüüd silmad häbi täis, et ta lükkas alguses Nordini kahjutasunõude tagasi. Wallström lubas laupäeval, et tõstatab küsimuse valitsuses, tunnistades samas: "See on vähim, mida ma võin teha."

Wallström ütles, et aeg on selliste arutuste jaoks soodne, sest neonatsism on Euroopas taas tõusuteel ja teadlased suudavad manipuleerida geene. Rootsi ja natsi-Saksamaa võrdlemine mõjub paljudele rootslastele kui sool lahtisele haavale, sest nii mõnigi häbeneb Rootsi sõjaaegse neutraalsuse pärast ja selle pärast, et riigi valitsus toetas sakslaste sõjalisi püüdlusi, järeldas juhtunust kirjutades Reuter. Sundsteriliseerimine on kibe tõde riigi jaoks, mis uhkustab oma liberaalsete põhimõtete ja heaoluühiskonnaga, mille eesmärgiks on aidata abivajajaid.

Soome hingel sama patt

"Hämmastav on ideoloogiate erinevus. Saksamaal püüdsid puhastada ühiskonda teisest rassist inimestest ja "alaväärsetest" natsid, Skandinaavias aga tegelesid sellega heaoluriigid," kirjutas Zaremba Dagens Nyheteris.

Sundsteriliseerimisi tehti 1934-1955 ka Soomes, aga mitte nii laiahaardeliselt kui Rootsis. Soomes steriliseeriti vägisi "vaid" 1461 inimest, põhjuseks ilmselt asjaolu, et Soome seadused nõudsid steriliseerimiseks kahe arsti ja arstide nõukogu luba. Samuti kui Rootsis, kardeti tollal ka Soomes, et alkohoolikud, vaimuhaiged ja kurjategijad paljunevad kiiremini kui "normaalsed", kirjutas eilne ajaleht Helsingin Sanomat. Soomes tühistati sundsteriliseerimist lubav seadus 1970. aastal.

MERIT KOPLI