Rosamunde Pilcher pakub hingerahu romantikutele
Tema üha uued inimsuhetest kõne-levad ja maaliliste looduskirjeldustega pikitud lood on pakkunud Eesti lugejale hingekosutust kümmekond viimast aastat.
Lugejad aga ei pruugi teadagi, et tegelikult on nii mõnigi neist kirjutatud aastakümnete eest ning praeguseks 83-aastane 14 lapselapse vanaema lõpetas kirjutamise seitse aastat tagasi.
Eri andmetel hakkas 22. septembril 1924 Suurbritannias Cornwallis mereväeohvitseri tütrena sündinud Rosamunde Scott n-ö sahtlisse kirjutama 7- või 15-aastaselt ning tema esimene kirjutis ilmus, kui ta oli 18.
Pilcheri kirjanikukarjäär läks käima, kui ta pärast 1946. aastal abiellumist Sˇotimaale kolis ja koduperenaisena oma nelja lapse kõrvalt (pojast Robinist on samuti sirgunud kirjanik) naisteajakirjale lühijutte kirjutama hakkas. Romantilise kõrvalepõikena Pilcheri enda “tuhkatriinuloos” mainitakse sageli, et kuna pereemal polnud oma kirjutuslauda, valmisid raamatud köögilaual, muude tegemiste vahel.
Läbimurre ja tunnustus tulid aga alles pärast nelja aastakümmet, 1987. aastal perekonnasaagaga “Merikarbiotsijad”, mida on Eestis koos kordustrükkidega välja antud kolmel korral. Selle keskmes on Penelope Stern Keeling, eakas briti naine, kes vaatab tagasi oma Teise maailmasõja aegsele elule, mis “polnud midagi erilist, kuid leidis aset olulisel ajal, mil maailmas toimusid suured muutused”.
Värskelt kordustrükina raamatulettidele jõudnud “September” aga räägib sellest, kuidas kaks vanaprouat hakkavad kavandama balli, mis peaks koju tooma nii mõnegi kaua võõrsil viibinud pereliikme.
Tema raamatute põhitegevus toimub peaaegu alati Cornwallis, kirjaniku enda sünnipaigas ning Suurbritannia puhkepiirkonnas. Pilcher loob lugeja silme ette pildi maalilistest mererandadest ja avaratest aasadest. Ta suudab kirjutada nii, et võib kuulda merekohinat ning tunda nõmmeliiva magusat lõhna.
Ega talle siis 2002. aastal niisama ei antud auhinda Briti turismi arendamise eest – tema raamatutes kirjeldatu on meelitanud Cornwalli hulgaliselt turiste. Ja veebist võib leida Briti reisifirmasid, kes pakuvad retki Pilcheri romaanidest tuntud paikadesse.
Kirjanduskriitikud on mõistatanud, kuidas saavad olla populaarsed romaanid, milles pole ei seksi ega kuritegusid, ning pidanud tõdema, et Pilcheri trumpideks on tema stiil ning südamesoojus. Ja kui mõned ei peagi Pilcheri pastelset romantikat kirjanduseks, pole sellest midagi ka multimiljonärist vanaprouale, kes enda sõnul ei kirjutagi suurt kirjandust ning on öelnud: “Te võite nimetada seda kitsˇiks. See ei heiduta mind. Ma usun siiski, et mul on hea stiil.”
Praeguseks on tema raamatuid üle kogu maailma müüdud kümneid miljoneid. Pilcher on eriti populaarne näiteks Saksamaal, sest Saksa telejaam ZDF on teinud tema romaanidest enam kui 70 filmi.
Eestis on tema teoseid välja andnud kaks kirjastust, Eesti Raamat ja Varrak.
Eesti Raamatu juht Rein Põder rääkis Eesti Päevalehele: “Ma kohtusin umbes kümme aastat tagasi Leipzigi raamatumessil ühe kirjastajaga, kellel palusin nimetada kaks teost, mis läänes hästi müüvad. Ta nimetas ühena Rosamunde Pilcheri “Merikarbiotsijaid”. Pilcheri puhul ei hakanud me kohe tegutsema ja tuleb tunnistada, et Varrak jõudis meist ette.”
Populaarseim “Nõmmliivatee”
Varrak on välja andnud neli Pilcheri pikemat teost, Eesti Raamat aga enam kui kümmekond lühemat romaani ja jutukogu. Põder lisas, et Eestis peaks tema teada olema nüüd välja antud kogu Pilcheri looming.
Tegelikult päris ei ole, sest 1950-ndatel koduperenaisena kirjutamist alustades andis ta välja kümmekond romaani varjunime Jane Fraser all. Tallinna raamatukogude kataloogist leiab sellenimelise tõlkija ja toimetaja, kuid mitte kirjaniku.
Pilcher aga on Tallinna keskraamatukogu pressiesindaja Anneli Kengsepa sõnul endiselt nõutud autor. Tema kolm menukamat romaani, mida on viimastel aastatel laenutatud 135–233 korda aastas, on olnud “Nõmmliivatee”, “Kaksikute tähtkujus” ja “Tormipäev”.
•• Milles seisneb Pilcheri menukuse saladus?
Krista Kaer
Kirjastuse Varrak peatoimetaja
•• Pilcheri fenomen seisneb ilmselt selles, et ta kirjutab head ajaviitekirjandust. Lugejatel on kerge tema tegelaste elule kaasa tunda, tavaliselt on ta tegelased mitmest põlvkonnast, kirjeldatakse keerulisi peresuhteid.
Ilmselt pole tähtsusetu seegi, et kirjanik ise suhtub oma tegelastesse mõistvalt ja sümpaatiaga – kedagi ei mõisteta otseselt hukka. Tema raamatutes on väga vähe kurjust, üldine suhtumine on pigem selline, et inimesed teevad küll vigu, mille eest nad vastutama peavad, aga põhiolemuselt on nad pigem head. Lisaks toimub tegevus tavaliselt üsna maalilises looduses.
Tiia Laul
AS Apollo Raamatud
•• Nagu paljudel teistel kirjanikel, on ka temal ilmselt olemas oma fänniklubi, kes ootab iga ta uut raamatut, kellele meeldib ta raamatute soojus, südamlikkus, sündmuste- ja tunneterikas inimsuhteid peegeldav maailm.
Kindlasti ei tekita ta raamatud paineid ega masendust, mida mõnikord võib tunda nn kvaliteetkirjandust lugedes.
Ilmselt vajavad inimesed vahepeal ka lihtsust, siirust ja südamlikkust, tuntud tegelasi, ettearvatavaid olukordi ja õnnelikke lõppe.
Eestis ilmunud Pilcheri teosed
Varrak
•• Merikarbiotsijad (1995)
•• September (1998, 2007)
•• Kojutulek (1998, lähiajal kordustrükina ilmumas)
•• Talvine pööripäev (2001, lähiajal kordustrükina ilmumas)
Eesti Raamat
•• Elukarussell (1998)
•• Suvehääled (1998)
•• Tormipäev (1999)
•• Kaksikute tähtkujus (2002)
•• Nõmmliivatee (2002)
•• Magav tiiger (2003)
•• Aprillilumi (2003)
•• Suve lõpp (2004
•• Tühi maja (2004)
•• Teine vaatenurk (2005)
•• Merikarbiotsijad (2006)
•• Helesinine magamistuba (2006)
•• Lilled vihmas (2006)
