Rosenid taasavastavad Eestit
“Eestis oli meie isa ja vanaisa kodu. Seetõttu on Eesti ka meie kodu. Kuid me pole siin mineviku pärast – tahame, et meie kontaktid Eestiga tugevneks, et see maa elaks edasi meie südames,” ütles perekonna arhivaar, Hamburgis elav Carl von Rosen. Aadlihärra enda juured on pärit Liivimaalt ja ta on viimasel ajal sage külaline nii Eestis kui ka Lätis.
Carli onupoeg, 78-aastane Gustav von Rosen on aga Eestis taas mõisaomanik. Talle kuulub Saare mõis Noarootsi poolsaarel Läänemaal.
Rosenid veedavad Eestis kuus päeva. Perekond, mille liikmed elavad peamiselt Saksamaal, Rootsis, Prantsusmaal ja Austrias, peab kokkutulekuid iga kolme aasta tagant maailma eri paigus.
“Viimane kokkutulek oli kolm aastat tagasi Viinis. Siis otsustasime, et tuleme Eestisse,” ütles Carl von Rosen. See on ajalooline sündmus, sest viimati pidas suguvõsa oma kokkutulekut Baltimaades 88 aastat tagasi, Esimese maailmasõja eelõhtul.
Rosenite vapimärk koosneb kolmest punasest roosist kuldsel põhjal, kaks kõrvuti, üks eraldi. Kiiverehiseks on paabulinnu kärbitud sabasuled vabahärrakroonil, kaks korda kolm sulge, mõlemal pool püstine valge hermeliin, ja punase-kuldse kirju hõlst. Seda vappi näeb Tallinna Toomkirikus praegugi.
Rosenite perekonna jälgi kohtab mitmel pool Eesti kohanimedes – Roosna, Roosna-Alliku, Vastse-Roosa. 1900. a. paiku olid Eesti mõisatest perekonna valduses Kostivere, Vihterpalu, Vaida, Mäetaguse, Edise, Vedu, Soldina, Pühajõe, Konju ja Saare. Eestimaa Rosenite suguvõsas oli palju eredaid persoone – muuhulgas ka üks dekabrist, Otto von Kotzebue teatri direktor, Kaasani kuberner, mitu ülikooliprofessorit. Asjahuvilisel tasuks tutvuda näitusega “Rosenite suguvõsa Eestis” Eesti Akadeemilise Raamatukogu raamatumuuseumis.
