Rotermannis asuti viimaks ka vanade hoonete kallale
Juba sügise lõpuks valmivad jahulaod, millest üks on renoveeritud vana ja teine täiesti uus Hanno Grossschmidti projekteeritud “jahuladu”. 20. sajandi alguses rajatud jahulaole on peale ehitatud eritöötlusega terasplaadiga kaetud korrused. See nipp seob kaks eri ajastust pärit maja stiililt ühtseks. Kaunis paekivist vana jahuladu on ühendatud uue ja modernsega klaasist korrussilla ehk galerii abil ning klaas domineerib osavate kujundite kaudu edasi ka uue jahulao sees.
“Jahulaod teeb kindlasti eriliseks lisaks omanäolisele arhitektuurile nende asukoht – uuest jahulaost avanevad vaated otse tulevasele linnaväljakule, millest loodame luua tulevikus uue kohtumispaiga ja hubase kultuuriürituste korraldamise koha,” rääkis Rotermann Eesti juhatuse esimees Mart Saa.
“Kõrgematelt korrustelt avaneb ka vaade vanalinnale. Vanast jahulaost saab heita pilgu ajaloolisele elevaatorihoonele, leivatehasele ja tulevasele väga põneva arhitektuuriga kaubandus- ja büroomajale ning vanale Stalkeri tänavale, millest saab kindlasti üks meie kvartali tõmbenumbreid ja kvartalisse sisenema kutsuvaid peaväravaid.”
Praegu veel päris kindla tulevikuta elevaator on kvartali suurim ja põnevaim hoone. Esialgu on plaanitud pea 4000 ruutmeetri suuruse paekivimassiivi kahele viimasele korrusele ja Ahtri tänava poolsesse otsa peened korterid, millest osa kulgevad läbi mitme korruse. Seniks aga toimib kuuekorruseline hoone suure tühjaks tehtud ja puhastatud ruumina. Lõhkumise käigus leiti osast viljahoidlatest veel ka viljateri.
Pikk elevaatorihoone on ühtlasi kvartali Pirita-poolne välispiir. Müraka teist külge riivab kurikuulus Stalkeri tänav, kus filmiti osa Tarkovski samanimelisest kultusfilmist. Süngest tööstusurkast saab aga pärast kvartali valmimist sadama ja vanalinna vaheline esinduslik ühendustänav, mille elevaatoripoolsesse otsa ehk kontrollkäiguhoones tuleb omamoodi linna värav, infopunkt ja ehk ka hubane kohvik.
Toidumaailm
Kohvikukultuuri viljeletakse (milline tähenduslik sõna keset viljaveskeid!) ohtralt ka mujal kvartalis. Veel mitteametlikult Stalkeri nime kandva tänava äärde jäävas leivavabrikus-galeriis võiks koha leida omamoodi toidumaailm kohvikute, restoranide ja gurmeepoodidega.
Vana laudsepatöökoja esimese korruse põrandasse on kaevatud augud ja sinna koliva restorani õnnelikumad külalised saavad istuda lauas, mille all asub akvaarium kaladega.
Muidu madalat maja kõrgendatakse kolme neljakorruselise bürootorniga, mille klient võib soovi korral asustada läbi kõigi korruste.
Vahelduva fassaadivalgustusega tornidele on hea vaade kvartali esindusväljakult, kuhu mõeldakse talvel liuväli teha. Selle ääres paiknevasse kolmekorruselisse prooviveskisse kolib aga Baltimaade suurim Hugo Bossi esinduspood.
Rotermanni kaubahoov
•• 1829. aastal asutas Christian Abraham Rotermann Tallinnas omanimelise kaubahoovi. Rotermanni saeveski ja Roseni piiritusevabrik olid esimesed tööstusettevõtted vanalinna ümbritsevas endises bastionide vööndis Mere puiestee ja Jaama (praegu Hobujaama) tänava vahel.
•• 1849 ehitas Rotermann Viru väljaku äärde kaubamaja. Aja jooksul lisandus terve tootmishoonete kompleks, sh puiduvabrik, tärklise- ja piiritusepuhastusvabrik, jahuvabrik, leivavabrik ja külmhoone. Teravili, piiritus ja puit kuulusid tsaariajal peamiste ekspordiartiklite hulka.
•• 1865 võttis Christian Barthold Rotermann isalt äritegevuse üle. Lisaks ehitusmaterjalidele ja toiduainetele (mis olid enamjaolt jahutooted) ning piiritusele on Rotermanni vabrik tegelenud ka soola, villa ja raua töötlemisega. 1887 asutas Rotermann makaronivabriku.
•• 1888 ehitati Rudolf Otto Knüpfferi projekti alusel Mere puiestee äärde kaubahoone-kontor. Knüpffer oli veel hiljemgi pikka aega seotud Rotermanni vabriku arhitektuurse ilme kujundamisega. 1890 valmis mehhaniseeritud jahuveski, mis oli Tallinna suurim ja moodsaim.
•• Kvartali kõige suurejoonelisema hoone, viljaelevaatori ehituslugu algas 1900. aastal ja jätkus 1904. Praeguseni säilinud kuju sai elevaator 1930. aastal. 20. sajandil asus vabriku arhitektuurset ilmet kujundama insener-arhitekt Ernst Boustedt. 1905 valmis kruubiveski ja 1911 Mere puiestee nurgal laternatega väravehitisega juugendstiilis elamu.
•• Rotermanni vabrik jätkas laudsepatöökoja, jahuveski ja leivavabrikuga tegevust ka 1920.–1930. aastatel. 1945 AS Rotermanni Tehased natsionaliseeriti ja uueks omanikettevõtteks sai V. Kingissepa nimeline teraviljakombinaat. Hiljem kasutasid Rotermanni tööstuskvartali ruume teiste hulgas TK Leibur ja eksperimentaalkombinaat Mehis.
•• 1990. aastal tööstuslik tootmine enamjaolt lakkas, viimasena lõpetas teraviljatoodete töötlemise 2000. aastal kruubiveski.
•• Ajaloolistest hoonetest on tänini säilinud elevaator, prooviveski, nisu- ja rukkiveski, jahuveski, kruubiveski, jahuladu, leivavabrik, külmhoone, kontrollkäiguhoone, kontorihoone, jõujaam ja katlamaja korsten. Kõik nimetatud ehitised on arhitektuurimälestistena muinsuskaitse all.
