Rulers of the Deep läheb Inglismaad vallutama
„Track One”
Küsimus. „Kas mäletate oma esimest riliisi ehk väljaantud laulu?” vallandab Meris ja Julmas ning neid maailma trüginud promootoris Kuno Tehvas kolmveerand tunni pikkuse detailse meenutustetulva.
Kõik sai alguse üritustesarjast Vibe, kus mõlemad mehed plaate mängima hakkasid ning tutvusid. Kuno Tehva sõnul oleks rahva kohale meelitamiseks tol ajal piisanud ka sellest, kui plakatile märgituks DJ XXX New Yorgist, kuid nemad tahtsid tuua Eestisse tähtsate plaadifirmadega seotud tegelasi.
Pea täpselt üheksa aastat tagasi pidi selliseks esinejaks olema David Alvarado, kes aga vigastas selga ja ütles kolm päeva enne pidu ära. Paaniliselt otsiti asendajat. Selleks sai DJ Dozia, kes ärasõidupileti puudusel oli sunnitud pärast pidu veel neljaks päevaks Eestisse jääma. Pidu ise oli suurepärane ning mehed kiidavad uskumatut klappi, mis Doziaga tekkis – nagu oleksid lapsest saati sõbrad – ja see lõi nad pahviks. Koos tšilliti ja jämmiti stuudios, vahetati ideid ja muusikat ning sellest emotsionaalsest seisundist sündis „Track One”, mis kannab originaalis nime „Track One – Dedicated to DJ Dozia”.
Seejärel lennati Miamisse konverentsile Winter Music, kuhu jookseb kokku kogu maailma muusikaärindus, ning mindi seal plaadifirma Ovum peole. Kuigi seltskonnast tundsid Julm ja Meri vaid DJ Doziat, võeti neid väga hästi vastu. (Doziale pühendatud lugu jõudis ka inspiratsiooniallika endani.) Paar nädalat hiljem teatas plaadifirma, et tahab loo välja anda. „Neile siiralt meeldis see lugu,” meenutab Meri.
Edu
Edu saabumine pärast esimest väljalaset on juhuste kokkulangemine, nagu esimene laulgi. Prantslaste plaadifirma Distance Music tellis Merilt remiksi Kings of Tomorrow loole „Finally”, kuid ei andnud mingeid garantiisid. Raskekahurvägi alistas tundmatu eestlase ning plaadile pääsesid hoopis suurnimede Jay Sinsteri, Danny Tenaglia, Louie Vega jt remiksid.
Kuid kui üks lugu on populaarne, siis otsitakse sellest kõikvõimalikke versioone ning kuna Meri remiks oli Hector Romero valduses, hakkas see parimate DJ-de käes ringlema.
Järgmisel Miami konverentsil Winter Music oli „Finally” aasta lugu, aga kõik rääkisid mingist müstilisest Meri remiksist ja sellest, kust seda saada. „Meri versioonil oli üks tugev pluss ja eripära – originaalis on see lugu sügav deep house track ning ka kõik remiksid olid samasse auku, aga Meri tegi kardinaalselt teistsuguse, sellise up-tempo souli, Soulfuricu ja Masters at Worki vahepealse saundiga,” kiidab Julm. „See muidugi meeldis kõigile soulful house’i tüüpidele, nad mängisid selle ribadeks.” Meri lasi Electral loole lisaks tausta laulda ning Leslie Laasneril bassi mängida.
Kui siis alustav Defected Records kogu Distance Musicu kataloogi ära ostis, taheti populaarne vabalt ringi liikuv remiks kontrolli alla võtta ning see ametlikult välja anda. Kui aga plaadifirma tüübid Eestisse peole tulid, lõpetasid Meri ja Julm oma seti „Finally” Rulers of the Deepi versiooniga. Reaktsioon oli võimas! Üllatunud veel ühest versioonist, osteti seegi ära.
„Tänu Meri remiksile tekkis „Finally” ümber haip, mis tõstis selle loo klassiku staatusesse,” seletab Julm. „Tänu sellele hakkas sadama väga palju remikside tellimusi, me tegime iga nädal ühe remiksi,” lisab Meri.
Kui parasjagu kõiki Suurbritannia edetabeleid valitsenud Roger Sanchez esines 2001. aastal festivalil Sundance ja andis välja ROTD koos looga „Temptation” (mis oli Sanchezi uue plaadifirma esimene väljalase), oli Eesti duo selja taga ühtäkki kolm suurt plaadifirmat, mille DJ-d mängisid nende lood kuulsaks.
„Muidugi ei ole see nii lihtne, kui siit loost tundub,” võtab Kuno Tehva kohuseks mainida. „Sellisele edule eelneb paar aastat väga nüri ja järjekindlat tööd, hommikust õhtuni kirjade saatmist ja raha kulutamist.”
Uus album
„„Untitled Secret” tuleneb tegelikult eelmisel aastal ilmunud „roosast plaadist”,” alustab Julm juttu duo kolmandast stuudioalbumist. „Tänapäeval pole napi raha ja napi tulemuse pärast mõtet ise siin plaati välja anda, et seda siis maailmas levitada. Palju tõhusam on teha koostööd regiooniti. Meie kõige olulisem regioon on Suurbritannia.”
ROTD leidis sealt partneri – Manchester Underground Musicu, kes annab plaadi välja. Kaasati ka PR-firma. Nii plaadifirma kui ka PR-töötajad aga leidsid, et sellisel kujul album UK-s tõenäoliselt ei toimiks.
„Eesti kuulaja on eri väljendusvahenditele palju vastuvõtlikum, mitmekesisus Eestis töötab, ja see on meie tugev külg,” seletab Julm. „Neile seal on aga vaja väga konkreetset, ühe suunaga terviklikku asja, klubimuusikat, tech-house’i.“
Järelikult tuli teha uus plaat. Mõned lood visati välja, lisati neli-viis uut. „Kuna sellega muutus albumi kontseptsioon, otsustasime panna uue pealkirja.” Meri sõnul tehakse Inglismaal albumiga väga head tööd ning ta loodab üllatust.
Sünnipäev
6. novembril toimub Privés pidu, mis üheksa aastat tagasi ära jäi. Esineb toona seljavigastuse pärast tulemata jäänud David Alvarado (ta polegi vahepeal Eestisse jõudnud!) ning Rulers of the Deep vaatab tagasi möödunud dekaadile. Järgmisel päeval toimub Tallinn Expressi pidu, kus ROTD on olevikus ja vaatab tulevikku.
