Saarlased pingutavad eesti ooperit edendada

Kuressaare ooperipäevi veetakse juba kaheksandat aastat edasi suuresti entusiasmist. “Oleme Eesti esimene ja ainuke ooperifestival,” ütles Kuressaare ooperipäevade juht Ludmilla Toon ooperipäevade lõpupäeval, mil ei lõppenud sugugi veel tema töö.

Kohe augusti alguses tahab ta jõuda ühele poole lepetega järgmise festivali etenduste osas.

“Me ei ole mingisugune suitsuangerja-ooperifestival,” pahandab kange saare naine mandrimeeste peale, nimelt nii on Eesti Raadios tema üritust nimetanud Tiit Made. See oli ka ainuke koht, kus entusiasmi täis daami võis näha veidi pahasena. “Me püüame siia Saaremaale tuua kultuurielu ja seda teha on väga raske, sest kõrvaline abi on väike.”

Kuressaare ooperipäevi on veetud tõepoolest edasi entusiasmist. Tänavu suurenes Kuressaare linna tugi. Veidi on saadud raha kultuurkapitalilt. “Meile ei taheta raha anda, põhjendatakse, et meie festival ei ole eesti ooperikunstiga seotud,” ütleb Toon.

Tahavad teha “Pipit”

Tänavu oli terve pühapäev Kuressaares pühendatud eesti ooperikunstile. Eesti noorte lauljate galal oli teiste hulgas kuulda Norras elavat Kersti Ala-Murri, Saksamaal Saarbrückenis õppivat Triin Maranit. Laulis noor laulja Annaliisa Pillak.

Kahjuks ei kannatanud galaetendus välja võrdlust eelmise päeva Odessa ooperi “Madama Butterflyga”, kus laulsid niisamuti noored lauljad. Taseme erinevus oli niivõrd suur. Ja justkui seda aimates olid tulemata jätnud Saaremaal puhkavad soomlased-sakslased.

Kunstiliselt õnnestus enam Raimo Kangro uuendatud Karl August Hermanni laulelduse kontsertettekanne. See oli sundimatult lõbus, erinedes pingutatud naljategemisega kunagisest esiettekandest Rottermanni soolalaos, kus muuseas oli samu osatäitjaid – Mati Turi Endlina ja Voldemar Kuslap eestlaste jumala Ukuna. Kädy Plaas oli oma nõtke häälega lõbus eesti neiu Salme ja Priit Volmer kollitas publikut Sarvikuna. Eesti päeva mahtus veel runo-ooperi “Lemminkäinen” esitus.

Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutuses, mille organisatoorse katuse all Kuressaare ooperipäevi peetakse, mõlgutatakse plaani Vinteri-Raudsepa “Pipi Pikksuka” tegemisest. Kes ja millal, on veel lahtine. Kaheksa-aastaseks saanud Kuressaare ooperipäevad on seni omatoodangu poolest jäänud alla näiteks Nargen Opera tegemistele, kus valminud mitu Haydni teost ja uus eesti algupärand.