Sada tooli soolalaos näitavad ajastu vaimu
Toolide vähendatud maketid viivad reisile väikeste ja vajalike asjade maailma
arhitektuuriteadlane Tool on nii lihtne asi, et entsüklopeedia ei pea vajalikuks teda isegi ära mainida, rääkimata seletamisest, mis see on. Toole vajame kodus, tööl, kontserdi- ja koosolekusaalis – päeva jooksul mitut ja elu jooksul sadu – seega võib vist öelda, et toole on maailmas rohkem kui inimesi.
Valimised on tulemas, võitlus istekohtade pärast, võib öelda ka toolide pärast, on alanud. Tool on ju ka staatuse sümbol ja võimu atribuut: tema suurusest, kujust ja kõrgusest sõltub nii istuja enesetunne kui ka teiste respekt. Kas võtaksime tõsiselt ministrit, kelle kirjutuslaua taga on baaripukk või politseiülemat, kes lösutab lamamistoolis?
Et tool oleks täpselt see, mida istuja vajab nii füüsiliselt kui ka mulje pärast, selleks on vaeva näinud tuhanded disainerid ja arhitektid.
Rotermanni soolalaos avatud näitus “Sada tooli” pakub läbilõiget parimast, mis 20. sajandil toolidisainis tehtud. Eksponaadid on originaaltoolide vähendatud maketid. Sellisena esitab näitus armast väikeste asjade maailma, kuid korraldajate arvates annab just väike mudel disainist ülevaatlikuma pildi, rääkimata näituse praktilisest mobiilsusest.
Näitus jõudis Eestisse Saksa Kultuuriinstituudi ning Goethe Instituudi vahendusel ja koostas selle Vitra Disainimuuseum Weilis Reini ääres Saksamaal, mis on end üles töötanud maailma juhtivamaks disainikeskuseks. 1989. aastal asutatud muuseum teeb koostööd kuulsaimate arhitektide ja disaineritega alates Charles ja Ray Eames’ist ning lõpetades Philippe Starcki’ga.
Tool on kandnud ajastu vaimu, sajandivahetuse maailma kauniks muutmise ideoloogiat peegeldavad Charles Rennie Mackintoshi ja Otto Wagneri toolid. Tooli kui abstraktse kunsti osa Gerrit Rietveldi kuulus puna-sinine tool, masinaesteetikat metalselt helkiv torumööbel.
1930. aastate vineermööbli tipus on Alvar Aalto mööblilooming. Pop-art’iga muutus suhtumine ka tooli: plastmasside kasutuselevõtt avas vaba tee eksperimentidele ja mängulisusele. Masinaajastult üle minnes elektroonilise kommunikatsiooni ajastuks tõusis esile tool kui märk, disainerite püüd tarbeesemesse tähendust sisse vormida tõstis oluliselt tooli väärtust kunstiteosena.
