Sajatuhandeseks kasvanud kulka preemiad jõudsid laureaatideni
Laulu- ja tantsupidude traditsiooni edasikandmise eest sai preemia Ilmar Moss, Kirjandusmuuseumi juhtimise eest sai preemia selle olulise asutuse direktor Krista Aru.
“Ma ei ole loonud ühtegi laulu ega tantsu, ma ei ole dirigeerinud,” ütles preemiat vastu võttev Ilmar Moss, kelle sõnul on tema töö õnnestumise puhul just selline, mida näha ei ole. Moss on laulupidude korraldamisega olnud seotud mitu aastakümmet, kõigepealt Nõukogude Eesti kultuuriministri asetäitjana ja seejärel Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhina. “Ma usun, et minule preemia andmine innustab tulevikus laulupidude korraldajaid,” ütles Moss, kes on andnud oma töö üle järgmise põlvkonna tegijatele.
Krista Aru viitas preemiat vastu võttes Kirjandusmuuseumi kollektiivile, kelleta tema sõnul millegi saavutamine oleks võimatu. Ilmar Mossi ja Krista Aru näol on tegu harva juhtumiga, kus suur ja oluline 100 000- kroonine aastapreemia antakse kultuuri korraldamisel sündinud saavutuste eest.
Kultuurkapitali aastapreemiate tseremoonia avanud peaminister Juhan Parts hindas rahvuskultuuri hetkeseisu roosiliseks. “Eestis on sagin, mida võiks võrrelda sõjaeelse ajaga,” ütles Parts.
Ivan andis preemiad
Lavastatud auhindamistseremoonia keskseks kujuks oli lugupeetud sepp Ivan Orav, kes juhtis auhindade andmist, mida tegid eri kunstialade legendaarsed kujud. Auhindu tulid lavale välja kuulutama Jakob Hurt, Paul Pinna, Lydia Koidula, Karl Burman, Ants Laikmaa, Miliza Korjus, Georg Lurich ja joonisfilmitegelane Kutsu-Juku.
Eriline oli tänavu seegi, et üks laureaat pälvis aastapreemiad kahe erineva sihtkapitali poolt. Riiklikku akadeemilist meeskoori juhatanud Ants Sootsi pärgasid nii rahvakultuuri kui helikunsti sihtkapital.
Kirjanduse aastapreemiad antakse välja emakeele päeval 14. märtsil ja teatri aastapreemiad rahvusvahelisel teatripäeval 27. märtsil.
Kultuurkapitali preemiad
Peapreemiad
100 000 krooni
Ilmar Moss laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidmise ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhtimise eest.
Tõnu Kaljuste “Eesti ballaadide” värske muusikalise teostuse ja laiahaardelise kontserttegevuse eest.
Aleksander Eelmaa “Külmetava kunstniku portree” lavastamise eest Viinistu Kunstimuuseumis.
Kunstiteadlane Ene Lamp raamatu “Ekspressionism” eest.
Kergejõustiku võistlussarja “TV 10 olümpiastarti” idee autor Ants Teder saate loomise ja selle järjepidevuse kandmise eest läbi nelja aastakümne.
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru tulemusliku töö eest eesti humanitaarkultuuri arendamisel, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel ja kujundamisel teaduse tippkeskuseks
Reissöörid Priit Pärn, Kaspar Jancis, Ülo Pikkov ja Priit Tender eelmise aasta parima animafilmi “Frank ja Wendy” eest.
Arhitekt Toomas Rank Rägavere mõisa ajaloolise peahoone tundliku ennistamise ning oskusliku kohandamise eest kaasaegsete funktsioonidega.
Rahvakultuuri sihtkapital
40 000 krooni
Mai Sarnet
Alo Ritsing
Ants Soots
30 000 krooni
Peeter Laurson
20 000 krooni
A.H Tammsaare nim teater
10 000 krooni
Anu Vissel
Juta Jõgi
Kaljo Põllu
Helve Braun
Riina Tomberg
Merike Toro
Arvo Krikmann
Anne Ojalo
Audiovisuaalne kunst
50 000 krooni
Sulev Keedus
30 000 krooni
Enn Säde
25 000 krooni
Jaak Kilmi, Rene Reinumägi
20 000 krooni
Kullar Viimne
Tiit Lepp
Rein Pruul
Kujutav ja rakenduskunst
40 000 krooni
Evelyn Müürsepp
Marko Laimre
Eve Kask
Margus Tamm
Sandra Jõgeva
Helikunst
40 000 krooni
Kristel Pappel
Galina Grigorjeva
Taavo Remmel
Ants Soots
Tõnu Kõrvits
Mihkel Poll
Robert Jürjendal, Mart Soo ja Tõnis Leemets
Heljo Sepp
Helju Tauk
Kehakultuur ja sport
25 000 krooni
Johannes Toim
Janika Mölder
Dmitri Kapelin
Enn Mainla
Eesti Raadio sporditoimetus
Arhitektuur
40 000 krooni
Martin Aunin
Mari Kurismaa
Kristjan Holm
Liina Jänes, Agu Külm, Jukka-Pekka Jalovaara, Pille Epner, Madis Jürgen, Tõnu Kaalep ja Ingmar Muusikus
Jan Graps ja Ken Kristjan Ruut