“Ma ei ole loonud ühtegi laulu ega tantsu, ma ei ole dirigeerinud,” ütles preemiat vastu võttev Ilmar Moss, kelle sõnul on tema töö õnnestumise puhul just selline, mida näha ei ole. Moss on laulupidude korraldamisega olnud seotud mitu aastakümmet, kõigepealt Nõukogude Eesti kultuuriministri asetäitjana ja seejärel Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhina. “Ma usun, et minule preemia andmine innustab tulevikus laulupidude korraldajaid,” ütles Moss, kes on andnud oma töö üle järgmise põlvkonna tegijatele.

Krista Aru viitas preemiat vastu võttes Kirjandusmuuseumi kollektiivile, kelleta tema sõnul millegi saavutamine oleks võimatu. Ilmar Mossi ja Krista Aru näol on tegu harva juhtumiga, kus suur ja oluline 100 000- kroonine aastapreemia antakse kultuuri korraldamisel sündinud saavutuste eest.

Kultuurkapitali aastapreemiate tseremoonia avanud peaminister Juhan Parts hindas rahvuskultuuri hetkeseisu roosiliseks. “Eestis on sagin, mida võiks võrrelda sõjaeelse ajaga,” ütles Parts.

Ivan andis preemiad

Lavastatud auhindamistseremoonia keskseks kujuks oli lugupeetud sepp Ivan Orav, kes juhtis auhindade andmist, mida tegid eri kunstialade legendaarsed kujud. Auhindu tulid lavale välja kuulutama Jakob Hurt, Paul Pinna, Lydia Koidula, Karl Burman, Ants Laikmaa, Miliza Korjus, Georg Lurich ja joonisfilmitegelane Kutsu-Juku.

Eriline oli tänavu seegi, et üks laureaat pälvis aastapreemiad kahe erineva sihtkapitali poolt. Riiklikku akadeemilist meeskoori juhatanud Ants Sootsi pärgasid nii rahvakultuuri kui helikunsti sihtkapital.

Kirjanduse aastapreemiad antakse välja emakeele päeval 14. märtsil ja teatri aastapreemiad rahvusvahelisel teatripäeval 27. märtsil.

Kultuurkapitali preemiad

Peapreemiad

100 000 krooni

•• Ilmar Moss laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidmise ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhtimise eest.

••Tõnu Kaljuste “Eesti ballaadide” värske muusikalise teostuse ja laiahaardelise kontserttegevuse eest.

••Aleksander Eelmaa “Külmetava kunstniku portree” lavastamise eest Viinistu Kunstimuuseumis.

••Kunstiteadlane Ene Lamp raamatu “Ekspressionism” eest.

••Kergejõustiku võistlussarja “TV 10 olümpiastarti” idee autor Ants Teder saate loomise ja selle järjepidevuse kandmise eest läbi nelja aastakümne.

••Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru tulemusliku töö eest eesti humanitaarkultuuri arendamisel, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel ja kujundamisel teaduse tippkeskuseks

••Režissöörid Priit Pärn, Kaspar Jancis, Ülo Pikkov ja Priit Tender eelmise aasta parima animafilmi “Frank ja Wendy” eest.

••Arhitekt Toomas Rank Rägavere mõisa ajaloolise peahoone tundliku ennistamise ning oskusliku kohandamise eest kaasaegsete funktsioonidega.

Rahvakultuuri sihtkapital

40 000 krooni

••Mai Sarnet

••Alo Ritsing

••Ants Soots

30 000 krooni

••Peeter Laurson

20 000 krooni

••A.H Tammsaare nim teater

10 000 krooni

••Anu Vissel

••Juta Jõgi

••Kaljo Põllu

••Helve Braun

••Riina Tomberg

••Merike Toro

••Arvo Krikmann

••Anne Ojalo

Audiovisuaalne kunst

50 000 krooni

••Sulev Keedus

30 000 krooni

••Enn Säde

25 000 krooni

••Jaak Kilmi, Rene Reinumägi

20 000 krooni

••Kullar Viimne

••Tiit Lepp

••Rein Pruul

Kujutav ja rakenduskunst

40 000 krooni

••Evelyn Müürsepp

••Marko Laimre

••Eve Kask

••Margus Tamm

••Sandra Jõgeva

Helikunst

40 000 krooni

••Kristel Pappel

••Galina Grigorjeva

••Taavo Remmel

••Ants Soots

••Tõnu Kõrvits

••Mihkel Poll

••Robert Jürjendal, Mart Soo ja Tõnis Leemets

••Heljo Sepp

••Helju Tauk

Kehakultuur ja sport

25 000 krooni

••Johannes Toim

••Janika Mölder

••Dmitri Kapelin

••Enn Mainla

••Eesti Raadio sporditoimetus

Arhitektuur

40 000 krooni

••Martin Aunin

••Mari Kurismaa

••Kristjan Holm

••Liina Jänes, Agu Külm, Jukka-Pekka Jalovaara, Pille Epner, Madis Jürgen, Tõnu Kaalep ja Ingmar Muusikus

••Jan Graps ja Ken Kristjan Ruut