“Saku 73”: maamärk Eesti avangardkunstis
Verstaposte Eesti avangardkunstist või siis sõltumatust kunstist võib loetleda mitmeid: näitus “ANK 64” Estonia fuajees; 1966. aasta läbimurre noortenäitusel, mis tõi noore kunsti ikkagi põranda alt välja; ERKI ÜTÜ näitused (nooremale põlvkonnale olgu see täheühend lahti seletatud – üliõpilaste teaduslik ühing); rühmituse SOUP 69 näitused; “Harku 75” ja muidugi “Saku 73”. Nii Saku kui ka Harku näitused toimusid väljaspool pealinna ja selle ametlikku kunsti.
Saku näituse peainitsiaatoriks oli Tõnis Vint. Näitus toimus Saku maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise instituudis. Asi sai võimalikuks tänu sellele, et Vintide isa oli lugupeetud kolhoosiesimees, töötas siis instituudis ja tal oli kerge saada tollase põllumajandusministri Edgar Tõnuristi dobro.
Näituse avas kunstnike liidu graafikasektsiooni esimees Jüri Arrak. Tema pole rahul praeguse Kumu selle perioodi väljapanekuga: “Visuaalne kujutis sellest, mis tol ajal oli, kipub ununema. Kunstimuuseum on oma eks-positsioonidega hakanud idealiseerima sotsrealismi ja teisteski näitustes on sellel suur osakaal – lääne inimestele tundub see huvitav nagu neegrikunst.”
Kindlasti aga näitab see aeg Eesti poolsõltumatus kunstis avangardi nn heroilist ajastut. See oli ka läbimurre Kunstihoone ametlikele kevad- ja sügisnäitustele, pääsemine keldri-ateljeedest ja ligipääs kultuuriministeeriumi ja Kunstifondi ostudele, mis võimaldas tulevikuks luksuslikud ateljeed, autoostu load ja välissõidud. Vaid mõni näitusel osalenu eesotsas Leonhard Lapiniga säilitas kriitilise vaimu valitseva kunstipoliitika suhtes. Saku näitusele olid tulnud ka Moskva-sõbrad, kes veel 1983. aastal Tartus toimunud Eesti ja Vene avangardkunstnike ühisnäitusel imestasid, kuidas on meil sellist näitust võimalik korraldada riiklikus muuseumis.
“Saku 73” näitusse oli aga sisse programmeeritud juba põlvkondlik vastuolu. Näitusel on küll ANK-i liikmetest puudu viis tegijat, kuid on lisatud kunstnikke samast põlvkonnast. Üldiselt välditi SOUP-i noori, näituselt jäid välja Jüri Okase fotopõhised tööd.
Täidab Kumu tühikut
On arusaamatu, miks võis kedagi häirida foto, kus Estonia teatri ees on suur muna. Kas see oli näituse korraldajate, kunstnike liidu või tsensuuri nõue? Keegi täpselt ei mäleta. Samas pidas Leonhard Lapin “Harku 75” arutelul Saku näitust “moodsa kunsti üheks suuremaks ürituseks, mis viimastel aastatel on Eestis toimunud”. Muidugi ei saanud galerii taastada Saku näitust sada protsenti, kuid umbes 80 protsenti on seal olemas, lisa tuli võtta kunstnike sama aja töödest. Hinnalised on ka Jaan Klõšeiko sel ajal tehtud fotod, mis on nüüd suurendatud.
Paljuski täidab see näitus tühikut, mis haigutab Kumus. Silmas peab pidama sedagi, et ANK-i, Harku või siis Visarite retrospektiivid on toimunud ning kataloogid ilmunud. “Saku 73” tuli lihtsalt lõpuks ära teha.
“Pilte rännakust
keelatud avangardi”
Koostanud: Mai Levin
Tam Galeriis Tallinnas Lootsi tn 4
Näitus on avatud 30. augustini.
