Salacgrīvast saab paariks päevaks Baltimaade rokipealinn
On tavapärane, et lätlased kadestavad eestlasi nii mõneski asjas. Ei ole me neile ühtegi saart jätnud ja ka Baltimaade suurima mäe tiitli oleme endale napsanud. Esimeses küsimuses toovad nad rõõmuga välja, et 17. sajandil oli Kariibi meres asuv Tobago saar Kuramaa koloonia, küngaste osas pakub lõunanaabritele lohutust fakt, et nende kõrgeim tipp Gaiziņkalns on kõigest kuus meetrit madalam kui meie oma Suur Munamägi.
Rokifestivalide osas on aga lätlased nii mõnegi sammuga ees ning meil, vahvatel soome-ugrilastel, pole midagi võrdväärset vastu panna. Õnneks pole aga Läti kaugel ja Positivusest saavad osa nii meie artistid kui ka kohalik muusikapublik.
Juba neljapäeva hommikul oli lõunanaabrite suunas liikumas nii mõnigi hääletaja, särtsakad Evelin ja Tuule otsustasid võimalikult vara festivalimelu keskele minna. Põhjus on siinkohal muidugi proosaline – neiud kartsid, et võib-olla ei jätku telkimiskohti. Eks annab seegi aimu ürituse mastaapsusest. Entusiastlikud tüdrukud olid teel oma esimesele Positivuse külastusele. Lätti muusikat nautima ajas neid fakt, et eelmisel aastal sõitsid nad festivali toimumise ajal Salacgrīvast mööda ning sealne atmosfäär tundus piisavalt vahva, et ka ise teekond ette võtta.
Taanis sisekujundust õppiv Evelin tõdeb, et lõunanaabrite juures kuuleb palju kvaliteetset indie-muusikat. Tuule leiab, et meie oma Rabarock on palju spetsiifilisem ning lätlased pakuvad paremaid esinejaid. Kuigi üritus saab täie hoo sisse alles reedel, noored igavust ei karda. Ongi hea päev varem telkla, poodide ja rannaga sina peale saada.
Muusika pole oluline
Pole midagi imestada, et eestlased end Lätis koduselt tunnevad. Kui välja arvata naabrite kohanimed, mis panevad keele märksa rohkem võimlema kui eestlaste asulasildid, ei reeda miski, et kodumaa tolm on jalge alt pühitud. Salacgrīvagi meenutab pigem mõnda Eesti väikelinna.
Festivaliala ääres püstitab toitlustustelki Davis. Suure Läti keti Elvi poepunkti üles seadev noormees loodab, et sealt käib ürituse jooksul oma joogi- ja toiduvarusid täiendamas kuni 20 000 inimest. Tema sõnul on Positivus suurepärane festival, mis mahub ka Euroopas esikümne hulka.
Sadama juures liiklev Kristops on muusikasõprade kogunemise osas natuke skeptilisem. „Liiga rahvarohke üritus,” lausub Salacgrīvast kiviviske kaugusel elav noormees. „Majandusele on Positivus hea, kuid kohalikud inimesed võivad sellegipoolest pead raputada – poed lihtsalt ostetakse tühjaks,” märgib ta. Hea meel on tal aga selle üle, et festival on Salacgrīva kaardile pannud.
Maxima ees autos istuv Olafs on üks neist, keda melu huvitab rohkem kui muusika. „Ükski bändidest pole hea,” on kohaliku 20. aastates mehe sõnum. Ka paljud tema sõbrad arvavad nii, see aga ei takista neil kõigil Positivusest osa võtta. Õhkkond olevat ikkagi äge. Pubis jahutavat jooki nautiv Reinis filmib sel aastal festivali kontserte. Justkui Olafsi sõnade jätkuks ütleb ta, et ümbruse noortest on kohal ikkagi suurem osa, meeldigu neile pakutav kultuurielamus või mitte. Samas on Ewert and The Two Dragonsi kontserti ootav Reinis arvamusel, et keskealisi ja vanemaid inimesi võib rokilinnaks kehastuva Salacgrīva müra ja kära häirida.
Tegelik Läti
Hiigelsuur telkimisala on neljapäeva lõuna paiku veel tühi, fännihordid hakkavad saabuma alles kella viiest, seniks käib aga vilgas töö. Festivaliala hingab veel viimaseid tunde üksilduserütmis. Pühapäevaks on sellest alles jäänud vaid räsitud vare.
Telgist leiame loodetud esimeste külastajate asemel hoopis Riiast pärit Ivarsi ning Paula, kes on festivalile tööle tulnud. Kui neiu on ka suur muusikasõber, siis noormees on Positivusele piletikontrolöriks tulnud suuresti rahateenimise eesmärgil. Paula sõnul pakub üritus kõigile midagi, isegi tema ema ning teisedki vanemad sugulased tulevad nädalavahetusel Eesti piiri äärde muusika saatel patareisid laadima. Telkla ees on koha võtnud nii mitugi seltskonda, kes ootavad pingsalt seda aega, mil saaks endale parima magamiskoha valida.
Kartulikrõpsupakkidega ümbritsetud eesti neiud tulid enda sõnul huvitavaid artiste vaatama. Lisaks olid nad äärmiselt õnnelikud selle üle, et Lätis käik tähendab ühtlasi välismaa väisamist. Koos nendega saab kohustusliku võõramaakäigu tehtud ka suur hulk veel saabumata sõpru. Eestlastest mõne meetri kaugusel lamavat Liepājast pärit Renatet rõõmustab see, et Positivus näitab turistidele, kui imeline Läti tegelikult on. „Maailm saab teada, millist muusikat me tegelikult kuulame,” on tema lihtne, kuid loogiline sõnum.
Trumbiks asukoht
Tallinn Music Weeki korraldav Helena Sildna peab festivali üheks edu põhjuseks fakti, et meeskond töötab ühe eesmärgi nimel aasta ringi. Ta käis läbi aegade teisel Positivusel, mida külastas paar tuhat inimest. Sildna sõnul on korraldajate arenguplaan olnudki selline, et festival peab kogu aeg suurenema, ja on nüüd siis jõudnud 30 000 külastajani. Sildna on rahul sellega, et tänavu esineb üritusel koguni 21 Maarjamaa bändi: „Eesti–Läti vaheline koostöö muusika alal on hakanud arenema ning Lätis tuntakse eesti muusika vastu siirast huvi.”
1600 eestlast oli eilse seisuga Positivusele piletid ostnud, korraldajate prognoosi järgi peaks see arv laupäevaks ületama 2000. Kokku ootab Positivus 20 000–25 000 külalist.
2Millised on olud kohapeal?
Ühe päeva pilet maksab 25 latti (36 eurot), festivalipass 35 latti (50,4 eurot). Festivalil eurodes maksta ei saa ning Positivuse pressiesindaja Liina Karo soovitab Läti latid juba Eestis kaasa vahetada.
Kohapeal saab sularaha Nordea automaatidest. Telklaagri pääse maksab eraldi ostetuna 4,5 latti (6,5 eurot), telkla suletakse pühapäeval kell 15. Kaheinimesetelgi rent maksab 40 latti (57,6 eurot). Mõlemal päeval, eriti reedel, võib tulla vihma, sooja lubatakse 14–18 kraadi.
3Kuidas Tallinnast kohale saada?
Festivali aadress on Salacgrīva, Sporta ielā 6. Ecolinesi bussid viivad Tallinna bussijaamast otse Salacgrīvasse täna kell 13.15, 16.15 ja 19, kõige rohkem vabu kohti oli eile hiliseimale bussile. Homme väljuvad bussid samal ajal, ent kell 19 väljuv buss jääb festivalile jõudmiseks juba lootusetult hiljaks.
Ühe otsa täispilet maksab netist ostes 10,5 eurot, üliõpilasele ja 13–26-aastasele 9,5 eurot. Võib ka istuda ühele Tallinnast Riiga viivatest bussidest ning loota, et bussijuht nõustub tee äärde jäävas Salacgrīvas peatuma.
4Kuidas Riiast kohale saada?
Festivalibuss Positivus Shuttle väljub täna Riia kesklinnast, Raudteejaama väljakult, mis asub Origo kaubanduskeskuse ja Elizabetese tänava vahel. Pileti saab osta festivali kodulehe kaudu, eile oli saada pileteid kell 9 ja kell 19.30 väljuvatele bussidele.
Tagasi Riiga minevad bussid olid juba välja müüdud. Üheotsapilet maksab neli latti (5,75 eurot). Vahepeatusi ei tehta.
Festivali kodulehelt positivusfestival.com saab osta ka Baltic Taxi vautšereid hinnaga 47 latti (67,5 eurot) tükk. Ühe vautšeri eest saab kuni neli inimest sõita ükskõik millisest Riia linnaosast Positivuse toimumiskohta või festivalipaigast ühte Riias asuvasse punkti.
5Aga kui tulla autoga?
Ikla piiripunktist on Salacgrīvani kümme kilomeetrit, pärast piiri ületamist tuleb lihtsalt mööda Riia maanteed ehk Pērnavas ielāt edasi sõita ja peatuda enne, kui see Vilņu ielāks üle läheb.
Äärelinna jõudes oletegi kohal, Sporta ielā on Eesti poolt vaadates linna esimene tänav paremat kätt. Kui kesklinna, Salaca jõeni jõuate, tähendab see, et olete juba õigest kohast mööda sõitnud.
Autode jaoks on festivali-alal parkla, kuhu sisenemine maksab iga kord neli latti (5,75 eurot). Piiratud arv parkimispileteid müüakse ka treileritele, üks treilerikoht maksab 15 latti (21,5 eurot). Telklasse sõidukiga siseneda ei saa. Algaja juhi (kuni kaks aastat sõiduõiguse saamisest) joobeseisund algab Lätis 0,2 promillist, kogenud juhi puhul 0,5 promillist.
6Keda kutsuda häda korral?
Turistidele mõeldud politseinumber on 6718 1818. 112 on tuletõrje number, 110 kutsub kohale politsei ja 113 kiirabi. Infoliin on 1188.
Kaarel Kressa
