Saladused särava pealispinna all

„Kadunud armu meri” manab silme ette perekonnaloo 1950-ndate Inglismaalt ja kaugemaltki.

Montagued on jõukas perekond, kellele 18. sajandist saadik kuuluvad häärber ning maad ja valdused, mida peab ülal vanem perepoeg Archie, kelle õlul need raske koormana lasuvad. Tema noorem vend Monty on jõukas ärimees, kes seikleb mööda ilma, võlub kõiki, keda kohtab, ja on abielus alatasa kaebleva ameeriklannaga. Igal suvel tuleb perekond, kuhu kuuluvad ka vendade ema, naised, lapsed ja õe pere, kuuks ajaks kokku ning üleüldisest hiilgavast suve- ja peomeeleolust tulevad päevavalgele pereliikmete suhted, raskused ja rõõmud.

Selle särava ja vaatemängulise perekondliku tohuvabohu seas kiirgab tähena Monty 21-aastane tütar Celestria, kes ootab elu esimest armumist. Ta on imeilus, noor ja kütkestav ning ise sellest teadlik, ajades segi nii kohalike noormeeste, vanemate sugulaste kui ka noore preestri pea. Archie Montague 50 aasta juubeli puhul korraldatud aiapidu lõpeb aga katastroofiga, mis pöörab kõigi elu pea peale. Celestria rikas ja palavalt armastatud isa läheb paadiga merel olles kaduma. Surnukeha ei leita ja jääkski selgusetuks, kas tegu on mõrva, õnnetuse või enesetapuga, kui pudelist ei leitaks kirja kahe sõnaga: „Andke andeks.”

Celestria kavatseb välja uurida, mis viis isa enesetapuni, isegi kui see peaks jääma ta viimaseks teoks.

Just Celestria võtab enda kohustuseks välja uurida, mis isa enesetapuni viis, isegi kui see peaks jääma ta viimaseks teoks. Isa jälgi ajades teeb neiu otsiretk üha uusi keerdkäike ja selgub, et Monty elu oli palju kirevam, kui keegi arvata oleks osanud. Rännak viib Celestria Itaaliasse, kus saatus paneb proovile noore naise usu nii perekonda kui ka armastusse ja viib ta valikuni, mis näib iga pärijanna elus vähemalt korra ette tulevat: kas abielluda samast klassist jõuka, ent südant külmaks jätva noormehega või huvitavama, aga vaesemaga.

Kirjanikest abielupaar

„Kadunud armu meri” viib lugeja teise aega ja maailma, rikaste ja ilusate omasse, kuid pealispinna all on sealgi kirgi, pahesid ja muresid. Halvad investeeringud võivad viia ootamatu rahapuuduseni, inimesed, keda kõik armastavad ja austavad, võivad elada topeltelu ning noored ja hellitatud pärijannad kokku puutuda maailmadega, mida nad varem ei osanud ettegi kujutada.

Küllap pakub nende maailmade ettekujutamine rõõmu ka Santa Montefiorele endale, kuigi ilmselt on ta sääraste maailmadega rohkem kokku puutunud kui keskmine eestlane – on ju tema perekond tuttav muu hulgas Inglise ja Hollandi kuningaperega. Montefiore on öelnud, et kirjutamine on tema jaoks eskapistlik kogemus, sukeldumine maailma, mis on täielikult tema kontrolli all, ja et ta kirjutab lugusid, mida talle endale meeldiks lugeda. Kui kirjutamine muutuks kohustuseks, lõpetaks ta selle, on Montefiore öelnud. Peale selle tänab ta alati oma abikaasat, ajaloolast Simon Sebag-Montefioret, öeldes, et teineteiseta poleks nad kirjutama hakanudki. Nüüd avaldavad mõlemad hoogsalt raamatuid, millest paljusid saab ka eesti keeles lugeda.

Santa Montefiore „Kadunud armu meri” on homsest saadaval koos LP-ga vaid nädal aega. Vaata lisa siit: www.lpraamat.ee

Fakte

Santa Montefiore kasvas ­Inglismaal, ent on elanud ka Lõuna-Ameerikas.

Ta vanemad olid jõukad suurmaaomanikud.

Montefiore õppis tüdrukute internaatkoolis.

Seal kirjutas ta klassiõdedele armastuslugusid naaberkooli poistest.

19-aastaselt läks ta Argentinasse inglise keelt õpetama.

Ta ema oli Inglise-Argentina päritolu.

Pärast Argentinast naasmist ei tundnud kirjanik end Inglismaal enam kodus.

Neist tunnetest, nostalgiast ja igatsusest, on inspireeritud paljud tema raamatud.

Ta on abielus ajaloolase Simon Sebag-Montefiorega.

Praegu elavad nad kahe tütrega Londonis.