Salonen: kõik tšetšeenid juba ootavad seda filmi
•• „Vasha” (endine „Kid ja Killer”) räägib noore poisi Tomi sõp-rusest Arturiga, kuid ka tšetšeenide veritasust. Miks just tšet-šeenidest?
Selleks on kaks põhjust, üks on seotud stsenarist Mart Kivastiku ja teine minuga. Umbes 15 aastat tagasi oli Tallinnas autopommiplahvatus, millega olid seotud tšetšeenid. Mart, kes ilmselt istus rahulikus Tartus ja rüüpas õlut, kuulis sellest ja mõtles endamisi: mis oleks, kui omavahel kohtuksid noor eesti poiss ja tšetšeeni tüüp? See oli kogu loo algus.
Minu jaoks oli oluline, et filmis oleks poliitiline külg, et rääkida universaalsel tasemel lugu, kuidas sünnivad sõjad, konfliktid ja vägivald – kuidas see sind endasse tõmbab ja lahti ei lase. Mul oli selle mehe tragöödia mõistmiseks tausta vaja. See oleks võinud olla mis tahes muu maa, kus on toimunud sõjad, kus inimesed on kannatanud ja perekonna kaotanud. Aga mul oli vaja mingit reaalset riiki. Lisaks meeldib mulle tšetšeenide suur autunne ja austus perekonna vastu. Minu jaoks oli oluline mitte rääkida venelaste ja tšetšeenide lugu, vaid mida tšetšeenid üksteisega teevad.
•• Kui hästi te ise tegelikult tšetšeenide olukorda teate?
Väga hästi, tegin enne filmi palju uurimistööd, rääkisin paljude tšetšeenidega, kes on kaotanud oma pere. Meie konsultandiks ja tõlgiks oli Imran Ahajev, kes on tšetšeenidele omamoodi poliitiline liider välismaal. Ta ütles mulle suvel, et kõik tšetšeenid juba teavad, et see film tuleb. Minu jaoks ongi väga oluline, et me oleksime tšetšeenide jaoks tõetruud, eriti kuna me ei saanud kasutada tšetšeeni näitlejaid – see oleks liiga kalliks läinud – ja tšetšeene mängivad hoopis Saksa türklased.
•• Kui palju on filmis tunda tšetšeenidega tehtud intervjuude sisu?
Otseselt eriti pole. Filmis kasutatavad vanasõnad on sealt pärit ja ilmselt ka teatud käitumismudelid, tšetšeenidele omased koodeksid, mis on suhteliselt konservatiivsed ja rõhutavad vendlust, perekonda ja verd, mis inimesi seob, samuti lubadusi.
Uurisin palju reetmise teemat, mis tundub olevat Tšetšeenias üsna tavaline asi. Tšetšeenia sõja puhul oli eriline see, et sellest sai omamoodi majanduslik sõda, sest venelased võtsid inimesi vangi ja neid pidi vabaks ostma. Või kui sul ei olnud kedagi, kes sind vabaks ostaks, siis sa pidid mingit infot andma, et vabaks saada. Üks mees rääkis mulle ka, et ta vend müüdi ühe barreli nafta eest maha, ja nüüdseks on vend surnud.
•• Vähemusrahvuste ja poliitika teema jätab tüüpilise festivalifilmi mulje. Mida te ise festivalidega seoses loodate?
Eks ma loodan küll, et sellest saab hea festivalifilm. Me ei pääsenud Berliini filmifestivalile. See on natuke naljakas, sest festivali Ida-Euroopa ja Vene filmide skaudile, kes on mu tuttav, meeldis film väga. Aga tema ülemuste arvates olevat meie film natuke liiga kommertslik, liiga meelt lahutav! See ei olnud selline film, mida nad Ida-Euroopast ootasid, nende ootused ei täitunud ja neile see ei meeldinud. Eurooplastele meeldib mõelda kastides, aga ma olen üsna kindel, et see film ei sobi ühtegi kasti, tal on omaette kast. Filmi tegemiseks valmistudes proovisin leida samasuguseid filme, aga edutult.
James Bondi on lihtne müüa, see on James Bond. Meil ei ole midagi nii tugevat, meil on ainult Jan Uuspõld ja tema ei ole isegi peategelane. Tegelikult ma isegi ei teadnud, kui populaarne Jan on, kui ta casting’ule tuli.
•• Huvitav tegelane on ka n-ö halb politseinik Rain, kes tundub üllatavalt rassistlik. Kas teile tundub, et rassismiteema on eestlastele omane?
Ma ei usu, et see on Eesti puhul teema, võib-olla ainult venelastega seoses. Rain ei ole minu jaoks tüüpiline eestlane, ta on ksenofoob, kellele ei meeldi võõ-rad, sest nad ähvardavad tema turvalist maailma, mida ta tahab kontrollida. Aga mul oli vaja natuke rassistlikku tegelast, kes on väga ettevaatlik ja kellel on selliste asjade peale nina. Mulle on tema tegelaskuju kogu aeg meeldinud: ta on küll „paha” politseinik, aga ta on ka nagu seadus ise, nagu president Bush oma kindlameelsusega.
Olen teinud Saksamaal mitu politseifilmi ja rääkinud mitmete politseinikega, ja kuigi nad seda ei tunnista, siis kõigi halbade asjade, sh surma nägemine on teinud nad natuke rassistlikuks –mitte tavaelus, aga suhtumises oma juhtumitesse. Nad arvestaksid nagu ette, et kahtlusalune on süüdi. Tšetšeenide elu on ohtlik, kõik vihkavad sind, välja arvatud võib-olla väiksed rahvad, kes mõistavad, mis tunne on olla suure riigi poolt tagakiusatud. Mujal arvatakse kohe, et kui sa oled tšetšeen, siis oled ka terrorist.
Uus kinos
„Vasha”
Film tšetšeenidest
•• Režissöör: Hannu Salonen
•• Stsenaristid: Mart Kivastik, Katrin Laur, Hannu Salonen
•• Osades: Mehmet Kurtulus, Mart Müürisepp, Rein Oja,
Jan Uuspõld, Tim Seyfi, Liina Tennosaar jt
•• Film valmis Eesti, Soome, Saksa- ja Iirimaa koostöös
•• Esilinastus: 22. jaanuaril 2009 Tallinnas Coca-Cola Plazas ja 23. jaanuaril 2009 Tartus Cinamonis
