Samizdat – käsiraamat algajale maailmaparandajale

Kuue- ja seitsmekümnendatel peeti ägedat võitlust selle nimel, et tänapäeval kehtiks kunsti- ja kunstnikuvabadus.

Kersti Undi koostatud kogumikku hinnates tuleb esmalt kasutada Mr Beani kunstiteaduslikku meetodit ja eneselt küsida: mida annab tagasivaade Nõukogude Eesti poolpõrandaalusele, boheemlikule, poliitilisele kirjandusele ja kirjastustegevusele?

Siin on mitu aspekti, mis kokku sulavad. Kui üldjoontes avaldub selles tegevuses kogu tolle riigi ja korra absurd, talumatus, mis pani inimesi leiutama kõrvalteid ja -käike, riskima teatava kunstivabaduse nimel (kuigi riski suurus ajas muutus, 1970-ndail oli võimudele isekirjastamisega silma jäämine reaalsem kui kümnend varem), siis samas on siin peidus omajagu romantikat. Oli võimalik riskida, oli, mille pärast riskida.