Säravate silmadega Jaapani köök
Esmapilgul tundub, nagu oleks Fish & Wine tagasi Sakala-Tatari nurgale kolinud – läbi klaasseinte paistab nurgeline puitmööbel ja kuidagi skandinaavialik atmosfäär. Lähemale minnes selgub aga, et tegemist pole mitte skandinaavia minimalismiga, vaid selle suurima inspiratsiooniallika Jaapaniga. Restoran Sakura, mis varem asus Narva maanteel, on nüüd kolinud Sakala tänavale, Tallinna ülikooli naabrusest muusikaülikooli kõrvale.
Sisekujundus tundubki esmapilgul ehmatavalt paljas, isegi kõle. Kuid sees olles astuvad mängu detailid ning siis saame aru, et see ei ole juhuslik. Nüansid, nagu marineeritud ingveri toonis salvrätid või wasabi värvi taldrikud, tekitavad tunde, et tihti polegi vaja hunnitut sisekujundust, pigem hea tundega valitud detaile. Olulisima dominandina mängib puidukarva interjööriga kaasa muidugi väljas möllav esimene lörts. Siseruumi ekstravagantseim leid on külmroosa valguse uputamine lakke. Muusika on Sakuras sarnane interjööriga – delikaatne, mitte mingil juhul häiriv. Rahulik ning keskustelu mitte segav.
Jaapani köögikunsti koolitus
Hoolimata hilisest ajast ja rajust ilmast tundub, et Sakura ei ole üksi. Sissetöötatud kliendid on liikunud kohaga kaasa. See pole ka ime, sest teenindus rabas esialgu lausa jalust. Nii rahulikku ja samas hästi informeeritud ning loomulikku suhtlust ei olnud me ammu kohanud. Kui roogi sööstis lahti seletama säravate silmadega kokk, oli tunne kõrvust tõstetud – väike jaapani köögikunsti koolitus tundub kuuluvat hinna sisse! Koka kirglikkust teema vastu õhkus igast poorist – mis siis, et ta ise polnud veel Jaapanisse jõudnudki.
Menüüsid on Sakuras kaks – sušid ja kõik muu. Mõlemas menüüs nimetusi enam kui päevi veebruaris. Pärast põhjalikku tutvustust otsustame alustada sušide valikuga (maki hinnad 25–95 krooni 8 tk, nigri 10–45 tükk). Suši oli muidugi värske ja korraliku konsistentsiga. Ülemineku soojematele roogadele aitab teha wakame- ja kurgisalat (45), mis sisaldab kaht liiki vetikat, kurki ja marineeritud ingverit. Maitse on üsna kange (on nii hapet kui ka soja soola ja magusust), kuid vetikas krõmpsub vastupandamatult. Võrreldes näiteks Muuseumi samasuguse salatiga on Sakura oma hulka rahvalikum – kuid mitte mingil juhul maitsetum.
Edasi tüürivad lauda kare age kanafilee tüümiani ja sidruniga (45) ja tempura tiigerkrevettide ja köögiviljadega (95). Kui kanafilee jääb oma olekult üsna neutraalseks, siis tempura niidab jalust. Fantastiline on nii roa välimus kui ka maitse – viis uhket torni, kus frititud köögiviljapesad tipnemas krevetitornidega. Koos vürtsikas-suhkruse sojakastmega (kastmed keedetakse kohapeal) sulab see roog ühte kõigi maitseretseptoritega, mis ühel keelel leida on. Ablaste kõhuorjadena oleme sunnitud hävitama ka Sakura popima roa – ramen marineeritud sealiha ja shiitake-seentega (85). Selle roa parim osa on kindlasti leem, milles taas väga tundlikult mängitud sojakastme ja puljongi vahekorraga.
Magusroogadest proovitud matcha-rohelise tee jäätis ploomilikööriga (60) jahutab maha ülekuumenenud maitsemeeled.
Sakura teeb veel väga sümpaatseks fakt, et jaapani teekultuurile on pööratud erilist tähelepanu. Peagi avatakse eraldi teemenüü, kus saadaval teemaailma kõrgpilotaaži neile, kel maitsemeeltel piisavalt tundlikkust teekultuuri õrnade nootide tarvis.
