Saun mäletab Kuperjanovi sündi Pihkva kolkas

 (19)

Pihkva oblasti külas mäletab iidvana saun, kuidas sündis Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov. Esmaspäeval möödub 90 aastat tema surmast. Uus film temast linastub täna kell 15.30 Valga huvikeskuses.

 Paljudele eestlastele tuleb ehk üllatuseks, et oma vaprusega Vabadussõjas lühikese ajaga kolm Vabadusristi teeninud Kuperjanov on sündinud ja elanud esimesed üheksa eluaastat Venemaal – Lihhovo külas, praeguse Pihkva oblasti kaguosas Novorževi linnakese lähedal, päris kaugel piiriäärsetest setu küladest.

Julius Kuperjanovi elu põhjalikult uurinud ja sellest dokumentaalfilmi teinud harrastusajaloolase Olev Tedre sõnul läks Juliuse vanaisa Karl Eestis mõisaga tülli ja pages perega Pihkva kubermangu. Tema poeg Daniel leidis aga Belavino karjamõisast Lihhovo külast nägusa eesti neiu Liisa (sinnakanti oli tulnud vabamat elu otsima ka teisi eestlasi), kes sünnitas 1894. aastal pere kolmandaks lapseks poeg Juliuse.

2007. aasta sügisel ise Lihhovos käinud Teder rääkis, et parim märk Kuperjanovite ja Juliuse emapoolsest, Reebenite suguvõsast on maha jäänud langetatud mets ja harimiskõlblik maa. „See ala on praegu külahoonete all,” rääkis Teder. „Muidugi tehti metsa tollal rohkem, aga see on uuesti kinni kasvanud. Teenistus oli arvatavasti hea, kui suudeti Eestisse kolides osta Lalli talu koos maadega.”

Samal teemal:

Külateede ristumiskohas seisab talu, mis Tedre sõnul võib olla Juliuse ema vanemate talu.

„Et nad olid külas esimesi elanikke, siis on väga tõenäoline, et see ongi Juliuse sünnitalu, kuna asub keskses kohas ja järve ääres. Seal on veel alles vana saun, kus Julius ilmselt sündis, sest tollal sünnitati ainult saunas,” rääkis Teder. Praegu on saunas sigadele söögi keetmise koht.

Arvatavas Kuperjanovi sünnitalus elas poolteist aastat tagasi kolm vanakest. „Pidasid sigu, kanu, kindlasti hobust. Samas nuttis vanu aegu tagasi põllukivist laotud varemetes karjahoone. Nii eestilik... ” kirjeldas Olev Teder tänapäeva Lihhovo elu. „Aga kartul oli üles võetud. Sealkandis harvanähtavat põllulappi vaatasin mõnuga ja muigasin endamisi – ei ole eesti vaim seda kanti unustanud, ta utsitab ikka ja jälle kohalikke atra setuka taha seadma või vikatit haarama. Kuigi jah, kuuest majapidamisest pooled olid kasutuses suvemajadena.”

Küla eestlastest tühi

Olev Teder ütles, et kohalikud ei olnud Kuperjanovi nimest midagi kuulnud. „Olevat kuskil teises külas keegi Kuprin. See oli ka kõik,” lausus Teder.

Julius Kuperjanovi vanemad lahkusid koos perega Lihhovost ja sõitsid tagasi Eestisse 1901. aastal. Olev Teder põhjendas tagasipöördumist kartusega venestamise ees ja ka tugeva veresidemega isamaaga.

Peale Kuperjanovite ja Reebenite elas tsaariajal Lihhovos ja ümbruskonnas veel eestlasi, kuid on selgusetu, millal viimased neist sealt lahkusid. „Võib arvata, et kui neid jäi veel Nõukogude võimu ajal sinna, siis nad 1930-ndatel hoopis küüditati ja seejärel tehti külas viimane puhastustöö,” rääkis Teder. „Uued asukad, kes praegu talus elavad, tulid külla elama 1939.–1940. aastal, sest kohe olevat nende sõnul alanud sõda. Nii et küla seisis ilmselt vahepeal tühjana.”

Valmistades ette filmi Julius Kuperjanovist käis Olev Teder veel Valgevenes Baranovitši lähedal, kus Kuperjanov sõdis Esimeses maailmasõjas Tsaari-Venemaa armees. Oma rahaga filmi teinud Olev Teder on ehitusinsener, kes nimetab ennast „Kuperjanovi misjonäriks”.

„Idee teha Kuperjanovist film tekkis sellest, et teda on Vabadussõja sangaritest kõige enam kirutud – et ta oli isepäine, jonnakas, kiirustaja, halastamatu, karistaja jne. Aga mille eest talle siis kolme sõjakuuga kolm Vabadusristi anti?” imestas Olev Teder. „See on äärmiselt erakordne tulemus. Vene tsaariarmeest sai ta seitse risti – jälle erakordne oma vanuse (21–22 aastat) kohta.”

Tederi sõnul on Julius Kuperjanovi sugulaste abiga valminud filmi eesmärk rääkida eesti rahvale Kuperjanovist seni teadmata fakte. „Rääkida, mida ta tegi, sest sellest pole ammuilma midagi pajatatud. Rääkida nii, nagu asi tegelikult oli. Avastasin arhiivist palju uut,” kinnitas Teder.

Filmi muusikat ei pidanud Teder enda sõnul kaua otsima – Vennaskonna laulud oleksid nagu Kuperjanovile kirjutatud.

Julius Kuperjanov

leitnant

•• Sündis 11. oktoobril 1894

Loe veel

•• Lõpetas 1915 Peterburi lipnike kooli, ilmasõjas ülendati leitnandiks

•• dets 1918 asutas Tartumaal partisanisalga

•• jaan 1919 osales Tartu vabastamisel

•• hukkus 31. jaanuaril Paju lahingus

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare