Schilling: ilus muusika, inimesed ja atmosfäär
Nädalavahetusel Pärnumaale sõites kostis Raadio 2-st saatejuht Erik Morna tõdemus, et Tallinn on inimestest tühi. Küllap ilus ilm meelitas töötegijad nädalavahetuseks maale ja randa. Ent laupäeval leidus muidki ahvatlusi, mille pärast linn selja taha jätta. Üks neid oli idüllilisel Kilingi-Nõmmel peetav indie-festival Schilling.
Hubasel Schillingul on oma võlu, mis tõmbab inimesi igal aastal. Mõne jaoks on selleks võluks muusika. Nagu igal aastal, võis ka tänavu festivali lavalaudadel kohata nii rahvusvaheliselt tuntud kui ka kohalikke esinejaid. Muusikastiil varieerus indie-rokist ja pungist dub'i ja tumeda synth-popini. Midagi igale maitsele. Külastajatel oli võimalik nautida muru peal pikutades kauneid helisid Pia Frausilt, hüpata näpud püsti tossumasina tekitatud udu sees Kurjami rütmika pungi saatel või tajuda pimeduses Light Asylumi tumeelektroonika muusikavõnkeid.
Koosveetmine
Teiste jaoks meenutab indie-festival suurt meeleolukat piknikku, mis koosneb sadadest, kui mitte tuhandetest linadest, inimestest ja meeleoludest. Koosveetmine, kuhu võetakse kaasa lapsed ja neljajalgsed sõbrad. Viltu ei vaadata ka kaasa tassitud võileibadele või puuviljadele, sest festivaliinimesed teavad, et kohvikutest saab veelgi paremat kehakinnitust. Samuti on festivalil reaalne võimalus komistada sõprade otsa, kes on samuti linnast põgenenud, või sobitada uusi tutvusi teki- ja veinijagamise näol.
Schillingut võib pidada ka linnalapse romantikaks, kus saab nautida Kilingi-Nõmme maagilist atmosfääri. Männipuude vaigulõhn, taevas unelevalt sõudvad pilved ja lehtpuude vaikne sahin. Kui võtta ära muusika ja inimesed ning jätta üksnes see helide kombinatsioon, siis tundub, nagu oleksid sattunud müstilisse maailma. Arvatavasti sai nii mõnigi seda kogeda öösel Kilingi-Nõmmel jalutades. Pärast festivali linna tagasi jõudes tundus Tallinn tühi ja kõlata. Kuid eks hea muusika ja atmosfäär kolibki suveks linnast välja puhkama.
