Jaak Lõhmuse sõnul oli Eesti filmi saja-aastasesest ajaloost koore riisumine küllaltki keeruline: „Eestis on tehtud ju hinnanguliselt 15 000 filmi, neist 240 täispikka lavastuslikku teost.”

Samuti ei tahtnud žürii võtta endale mõttetut ülesannet ning ahvida järele teisi, näiteks Euroopa Filmiauhindasid või Eesti teatripreemiaid, kus viksilt kõik kohustuslikud ja klassikalised kategooriad reas, rääkis Lõhmus. Nii leiabki Eesti filmi sajandiauhindade kategooriatest põnevamaid vaatenurki, mille kaudu filmikunsti hinnata, näiteks Sajandi filmikild või Sajandi tõsieluhetk.

„Sajandi filmimotiiv on ju sisulises mõttes operaatori auhind, kuid idee oli see esitada motiivide kaudu, mis teevad Eesti filmist Eesti filmi,” ütles Lõhmus.

„Žürii moodustati oma ala asjatundjatest, kes peavad end mitte niivõrd ekspertideks kui filmisõpradeks,” selgitab Lõhmus. Ning võistluse ideeks pole mitte kindlaks teha absoluutne tipp, vaid tekitada diskussiooni – rõõmustamisi ja vihastamisi. „Et öeldaks – mida see näitleja siin teeb, ta pole ju ühtki head rolli teinud!,” rääkis Lõhmus.

Auhinnad kuulutatakse välja 30. aprillil Tartus suurel Eesti filmi sajandipeol. Lisaks tehakse teatavaks ka eesti rahva lemmik mängufilm.

Vahetult enne auhindade kätteandmist ehk laval leiab aset ka filmiauhindade nö teine voor, kus hõigatakse välja kolme parima nomonendi nimed. Nende hulgast nimetakse siis lõpuks ka võitja.

Filmipeole on oodatud 600 külalist. Kõik teised huvilised saavad auhinnatseremooniat jälgida ETV tunniajasest otsesaatest.

NOMINENDID

Sajandi naistäht

• Eve Kivi

• Ada Lundver

• Elle Kull

• Lia Laats

• Maria Klenskaja

Sajandi meestäht

• Jüri Järvet

• Tõnu Kark

• Lembit Ulfsak

• Arvo Kukumägi

• Tambet Tuisk

Sajandi filmipaar

• Arno ja Teele («Kevade»)

• Agnes ja Gabriel («Viimne reliikvia»)

• Sulev Nõmmik ja Ervin Abel (eri filmides)

• Mõhk ja Tölpa («Nukitsamees»)

• Viktor ja Julia («Kolmnurk»)

Sajandi filmikild

• «Ütle talle, et me oleme Tallinnast. Ütle talle, et me maksame.» («Siin me oleme»)

• «Meie reliikvia on vabadus!» («Viimne reliikvia»)

• «Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!» («Kevade»)

• «Ma olen teid kusagil näinud, kindlasti olen. Aga kus?» («Hullumeelsus»)

• «Üks on laisk ja teine on loll, ja mina pean üksipäini rabama!» («Nukitsamees»)

Sajandi filmilaul

• «Viimse reliikvia» laulud (Uno ja Tõnu Naissoo / Paul-Eerik Rummo)

• «Nukitsamehe» laulud (Olav Ehala / Juhan Viiding)

• «Majakene mere ääres» (Ülo Vinter / Enn Vetemaa, filmist «Siin me oleme»)

• «Rändaja õhtulaul» (Anne Maasik / Ernst Enno, filmist «Nipernaadi»)

• «Leegitsev armastus» (Ivar Põllu / Genialistid, filmist «Vanad ja kobedad saavad jalad alla»)

Sajandi filmimotiiv

• Pimedus

• Paljutähenduslikud silmad

• Hülgehall meri

• Raagus puu

• Tuules kõikuv lamp

Sajandi tõsieluhetk

• Vaateid Setumaalt 1912 («Retk läbi Setumaa», rež Johannes Pääsuke)

• Kolm hulkuvat koera Narvas mahavõetava Lenini ausamba jalamil («Jõulud Leninita», rež Andres Sööt, 1990)

• Rästikute pulmatants («Tavaline rästik», rež Rein Maran, 1978)

• Eestiaegne mees vaatab Nõukogude sõjamasinate kolonni sõitu («Cogito, ergo sum», rež-d Hannes ja Renita Lintrop, 1989)

• Valgus mõõdab aega veskikivil («Aeg», rež Mark Soosaar, 1983)

Sajandi animatäht

• Operaator Kõps (Heino Parsi Kõpsu-filmide tetraloogiast)

• Lotte (Heiki Ernitsa ja Janno Põldma joonisfilmidest)

• Suur Tõll ( Rein Raamatu joonisfilmist)

• Klaabu (Avo Paistiku joonisfilmidest)

• Kutsu-Juku (esimesest eesti animafilmist, 1931)