Bagh on Soomes eelkõige tuntud kui Mr. Film, kelle nimi seoses filmiajaloo või filmiajakirjandusega igal puhul esile kerkib. Seetõttu oli mõnevõrra üllatav, et mees võitis läinud aasta lõpus oma elu esimese Tieto-Finlandia, aime- ja teatmeteostele mõeldud prestiižika preemia, hoopis iseseisva Soome kunstielu hõlmava teosega, mida ta eile Tallinnas Soome instituudis ka esitlemas käis.
“Sininen laulu” (“Sinine laul”) võit on tavatu selleski plaanis, et Tieto-Finlandiat ei jagata just tihti kultuuriraamatule. Eile Tallinnas raamatut esitlenud autor ise peab teose edu saladuseks selle enneolematust. Soomes, nii kummaline kui see ka ei oleks, ei ole eri kunstiliike koos käsitlevat üldteost varem ilmunud.
“Raamatust koorub lõpuks välja eri kunstiliike ühendav “varjatud ajalugu”. Maalikunstnik ning kirjanik on võinud teineteisest sõltumatult oma asja ajada, kuid tegelikult kajastavad nad ühtesid ja samu nähtusi,” ütleb von Bagh.
Valmimise käigus suutis raamat üllatada ka kirjutajat: “Soomes on siiani valitsenud arvamus, et kunstiinimesed on edevad eneseimetlejad. Raamatus räägivad nad enda asemel kunstist üldiselt. “Sininen laulu” maalib selles mõttes Soomest võib-olla isegi liiga utoopilise pildi, et ega see loomerahvas nüüd tegelikkuses nii solidaarset suurperet ka ei moodusta.”
Rahulik raamat
Eriti teleekraanil endast alati äärmiselt rahuliku mulje jätva filmieksperdi raamat ei erine mehest endast. Kuigi see jagab suhteliselt ühtlaselt tähelepanu nii eri kunstiliikidele kui ka eri aastakümnetele, on teoses märgata teatud muutumatuse sündroomi.
“Jah, kogu Soomes on midagi puutumatut, süütut. Aleksis Kivi oli aktuaalne oma eluajal ning oli seda ka 1990. aastatel,” möönab autor.
Oma kultuuri suurkujudesse on Soome von Baghi sõnul suhtunud kahestunult . Ühelt poolt on loomeinimesi “surnuks näljutatud”, teisalt aga “surnuks kiidetud”.
“Võtame või andeka luuletaja Pentti Saarikoski, kes murdus enne oma 50. sünnipäeva. Või siis Sibeliuse, kelle elu viimased 30 aastat olid loominguliselt passiivsed.”
