Sir Attenborough – rüütel, kes räägib linnukeeli

 (5)
Sir Attenborough – rüütel, kes räägib linnukeeli
„Võimsates loodusnähtustes” David Attenborough’d ekraanil ei näe, kuuleb vaid ta häält. Reuters

ETV-s linastumist alustavale BBC loodusfilmile „Võimsad loodusnähtused” on oma hääle andnud kõigi loodussõprade unistuste vanaisa Sir David Attenborough.

Ma usun, et olete seda muhedat vanahärrat kindlasti näinud – Sir David Frederick Attenborough on üle 50 aasta olnud näoks ja hääleks lugematule arvule loodusfilmidele. ETV vaatajad said paar aastat tagasi näha Attenborough’ BBC-s valminud „Life’i” loodussarju. „Elus alusmetsade varjus” tutvustati putukate ja roomajate elu, „Imetajate elus” tungis loodusetundja kaameraga planeedil elutsevate imetajate sekka, „Helesinine planeet” tõi ekraanile veealuse maailma.

Tõenäoliselt on tegu maailma ühe armastatuma ekraanikangelasega, keda iga perekond tahaks vanaisaks ja iga loodusesõber bioloogiaõpetajaks. Selle 83-aastase vanahärra suurim hitt Youtube’is – oma häälega teisi helisid kopeeriv lüüralind – on kogunud üle kolme miljoni vaataja!

David Attenborough’ austajate hulka kuulub kahtlemata ka Inglise kuninganna, kes otsustas loodusemehe 1985. aastal rüütliseisusesse tõsta ja lisada tema nimele austava tiitli sir.

Sir David Attenborough’ olekus on täiesti relvituks tegevat iseenesestmõistetavust ja huumorit, ning seda olukordades, kus kõik teised tõenäoliselt erutusest väriseksid. Mõnikord kahtlustan ma kaameratrikke või haldjalikke võimeid – sest kuidas oleks muidu võimalik, et see härra istub mu­retu loomulikkusega keset troopilisi linde või pärdikuid, kes te­ma jutu näitlikustamiseks de­monstreerivad kaamerale kõike, mida oskavad. Sel hetkel kaldun uskuma, et meie hulgas on siiski veel neid, kes oskavad ussisõnu ja linnukeeli. Muide, teatavat sarnasust BBC loodusvanaga võib aimata ka ETV loodusemehes Vladislav Koržetsis, seda just huumori ja muheda loomulikkuse osas.

Samal teemal:

Raskustega ekraanile

Briti televisiooni ja David Attenborough’ viljakas koostöö algas juba 1952. aastal. Kusjuures televisioon oli tol hetkel veel midagi pea maavälist – ka noor loodusesõber oli sel hetkel näinud oma elus vaid üht programmi. Ja sedagi mitte oma kodus, sest televiisorit ei olnud! Ka ei lubatud Davidit BBC-s kohe kaamerate ette, sest programmijuht pidas tema hambaid liiga suureks. Oma esimesed kaadrid sai ta kahe aasta pärast saates „Zoo Quest” tänu sellele, et planeeritud kõneleja oli haigestunud.

On paljuski Attenborough’ ja tema kauaaegse leivaisa BBC teene, et populaarteaduslik loodusfilm ei tähenda midagi õpetlikult kuiva ega tõsist. BBC võimas pildikeel ja tempokas ülesehitus muudavad need saated vastuvõetavaks ka MTV põlvkonnale. Iga kord, kui olen sattunud mõnd sellist loodusfilmi vaatama, olen jahmunud looduse erakordsusest, elu unikaalsusest ja mitmekesisusest. Kusjuures Attenborough ei räägi vaid troopilistest loomadest või loodusimedest. Ta oskab muuta erakordseks ka naabermetsas elavad mardikad või koduaias pesitsevad varblased. Ses mõttes ei ole need loodusfilmid vaid pagemine suurejooneliste ja kaugete ulmade juurde – need õpetavad nägema loodust enda ümber hoopis uue pilguga.

Loomade loomulikkus

David Attenborough on ühes intervjuus rääkinud sellest, miks inimesed on taas hakanud rohkem vaatama loodusprogramme: „Loomad, keda ekraanil näidatakse, ei püüa sulle midagi müüa ega valetada. Nad on ootamatud, uued ja erakordselt ilusad. Nad on dramaatilised. Ja nad jagavad meiega üht olulist asja – elu. Mida enamat tahta televisioonilt?” Attenborough usub, et igas inimeses on peidus tohutu uudishimu maailma vastu, mis saavutab oma haripunkti enamasti siis, kui laps on nelja-viieaastane. Edaspidi asendatakse see kõikvõimalike ühiskondlike ootuste täitmistega. Kuid siiski elab see huvi meis edasi. Ja nüüd, kui oleme ümbritsetud peamiselt majadest, autodest ja teistest inimestest, on oluline teada, et väljaspool meie olemisruumi leiavad aset samuti väga olulised sündmused.

Ka üks BBC viimaseid suurprojekte „Võimsad loodusnähtused” („Nature’s Great Events”, BBC 2009), mis jõuab ETV eetrisse alates 5. detsembrist, on hääleks valinud taas härra Attenborough’. See kuueosaline seriaal, mis räägib Maa ökosüsteemidest laiemalt, sesoonsuse mõjust il­male ja ookeanihoovustele, kogus Suurbritannias keskmiselt neli miljonit vaatajat osa kohta.

Loe veel

BBC-le omaselt on pildile püütud looduse draamast hingematvaid kaadreid, kusjuures mitmed neist on ka esmakordsed (nt grislide lõhepüük sügavas vees, vaade narvalitele õhust jne). Tä­nane sarja avaosa räägib suvest Arktikas – jääst vabanevast 7,5-ruutkilomeetrist alast, mis pakub uusi võimalusi miljonitele loomadele: valgevaaladele, polaarrebastele, narvalitele jt. Kogu seda seeriat saadab muidugi ka murenoot – inimtegevuse pöördumatu mõju loodusele.

Loodusuurija

Sir David Frederick Attenborough

•• Inglise loodusfilmide autor ja loodusteaduse populariseerija

•• Sündinud 8. mail 1926 Londonis.

•• Teinud loodusfilme üle 50 aasta, andnud aastail 1997–2009 hääle kuuele loodussarjale.

•• Teinud üheksa BBC „Elu” sarja (kokku 79 osa): „Life on Earth” (1979), „The Living Planet” (1984), „The Trials of Life” (1990), „Life in the Freezer (1993), „The Private Life of Plants” (1995), „The Life of Birds” (1998), „The Life of Mammals” (2002), „Life in the Undergrowth” (2005), „Life in Cold Blood” (2008).

•• Aprillis 2006 tähistati sööri sünnipäeva sellega, et vaatajad valisid tema lemmikkaadrid loodussarjadest (enamik neist on vaatamiseks ka Youtube’is), mille hulgas on lüüralinnu häälemimikri, kohtumine sinivaaladega, mägigorillad, šimpansid pähkleid purustamas ja sumamas kahel jalal läbi vee, grislid kalastamas, Attenborough tegemas rähni häält, et lindu ligi meelitada jm.

„Võimsad loodusnähtused”, 1–6

L 18.40 ETV

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare