Sirje Helme: kunst loob keskkonda
•• Uue juhi tulekuga on ikka ootusi, et midagi muutub ja läheb paremaks. Muuseum koos oma filiaalidega funktsioneerib ju päris hästi. Kuidas edasi?
Rääkides Eesti kunstimuuseumi (EKM) plaanidest järgmiseks viieks aastaks, on põhijoontes aluseks muuseumi strateegiline arengukava aastateks 2008–2011, mille omal ajal koos välja töötasime. EKM on heal järjel väljakujunenud struktuur ja seda juhtima asudes pole mõistlik alustada mitte sellest, kuidas asju n-ö oma käe järgi ümber teha, vaid sellest, mida olemasoleva struktuuriga veel paremini teha annab, jätkata teatavaid suundu-musi ja muidugi alustada uusi.
•• Mida kirjutasid kandideerides oma programmi? Kas seda oli üldse vaja? Marika Valgu lahkudes polnud silmapiiril ühtegi teist kandidaati ja ega keegi julgenudki sinuga kandideerida.
Selge on, et EKM-ist kujuneb tugevaim kunstiorganisatsioon, millel peab olema alati väga selge positsioon kultuurielus toimuva suhtes, kuid see ei saa olla dotseeriv, isalik ja ettehooldav. Pigem tasakaalustav. Olulisim märksõna peab olema avatud koostöö: noore kunstiga, teiste institutsioonidega, teiste kultuurivaldkondadega, haridusasutustega, kõigi praeguste ja tulevaste toetajatega.
Ühiskonna toimimist ei saa vaadelda hakitud üksuste kogumina, vaid see on tervikpilt, mille kõik osapooled on tähtsad. Eesti on väike, läbipõimunud osapooltega ühiskond, kus kultuuri roll keskkonna kujundamisel ja mõjutamisel on oluliselt suurem ja tähtsam kui suurtes riikides.
Suured institutsioonid peavad olema olulised mõjutusvahendid ja arvamusliidrid, nende osakaal ühiskonnas langetatavate või heaks kiidetavate otsuste puhul peab olema suurem, nende hääl kuuldavam. See ei saa olla ainult kriitiline retseptsioon, vaid tegevusplaan ja suhtlemisvalmidus. Usun, et EKM-il on potentsiaali olla kaasarääkija.
•• Paljud ei saa aru, mis vahe on Kumul ja Eesti kunstimuuseumil.
Sellest on palju segadust olnud, et mis vahe on Kumul ja EKM-l, et kas nad polegi üks ja sama. Paraku ei. EKM on katusorganisatsioon koos oma tugistruktuuridega, et toetada ja koordineerida süsteemi kuuluvate muuseumide tegevust, tagada eri osade koostöö ja eeskätt ühise poliitika tegemine.
Nagu ikka, võib kõrvaltvaatajale tunduda, et mis seal direktorina ikka teha. Kinnitan, et mu tööpäevad on kindlasti pikemad olnud kui 40 tundi nädalas ja probleemid on väga erinevad. Usun, et EKM-i direktorina pole need tööpäevad lühemad ja kui need kaks töökohustust kokku panna, siis see lihtsalt ei toimi hästi, vaid genereeriks pealiskaudsust, kiirustamist ja lõppkokkuvõttes vääri otsuseid. Olen pikalt seda kaalunud, ja tulemuseks on vastus – ei, pole võimalik neid kohti ühendada.
•• Said suure asutuse juhiks majanduslikult raskel ajal. Kuidas teie sellest välja rabelete?
Sellel aastal oli Kumu omateenimiskohustus umbes 40 protsenti, mis on väga suur, arvestades Euroopa riiklike muuseumide praktikat. Järgmisel aastal see suureneb, sest riigieelarveline osa väheneb. Loomulikult on see äärmiselt keeruline. Samal ajal tuleb seda olukorda vaadata tervikus, me ei saa jagada tegevusi sootsiumis majandustegevuseks ja kultuuritegevuseks (nagu vahel üllataval kombel ka arukad inimesed jagavad kultuuri ehitus- ja loometegevuseks).
Suured protsessid on sarnased kõikidele osapooltele, kuigi väljenduvad spetsiifiliselt ja on eri tagajärgedega. Me ei hakka “kusagilt otsast kokkuhoiuga peale”, vaid määrame ära prioriteedid või õigemini tegevusväljad. Ühed neist on paratamatud, nagu hoonete kütmine ja elektriga varustamine, sest seal asuvad kunstikogud, mille hoidmine ja säilitamine on muuseumi kohus. Teine väli puudutab meie imagoloogiat, mis ei tohi väljapoole muutuda, ja see eeldab tegevusi, mis seda imagoloogiat toetavad. Kolmandad tegevused on võimalik ajutiselt külmutada, mitte lõpetada. Kõigi tegevuste ühtlaselt kärpimine võib tähendada suuresti ebaõnnestumist. Eesti kunstimuuseum peab muutuma nii oluliseks institutsiooniks, et riigil on väga ebamugav seda alafinantseerida.
Sirje Helme
•• Sündinud 1949. aastal
•• Lõpetanud TÜ magistrantuuri kunstiajaloo erialal
•• EKA doktorant 1998–2002
•• Töötanud kirjastuses Kunst peatoimetaja ja direktorina,
•• Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhatajana,
•• alates 2005. Kumu kunstimuuseumi direktor
